Helmese asutaja Jaan Pillesaar otsustas 12% ettevõttest jagada 70 töötaja vahel. Esmaspäeval saab Äripäeva raadio hommikuprogrammis teada, miks ta otsustas sellise sammu astuda ning milline hakkab olema tulevikus Helmese dividendipoliitika.
- Jaan Pillesaar Foto: Andres Haabu
Lisaks toimub hommikuprogrammi otse-eetris väikeinvestorite Madis Müüri ja Harry Tuule debatt Tallinna Sadama aktsiate ostmise üle. Onninen Eesti elektrivaldkonna müügidirektori Arles Taal jagab soovitus, kuidas muuta vanad laohooned kulusäästlikuks tegemata selleks kapitaalseid investeeringuid. Äripäeva börsitoimetuse juht Juhan Lang teeb kokkuvõtte kaupleja Alexi esimesest nädalast ning Äripäeva uuriva toimetuse ajakirjanik Marge Väikenurm räägib pankrotistunud ehitusfirma Bauschmidt sattumisest mitme kohtuvaidluse keskmesse.
Stuudios on Aivar Hundimägi ja Eliisa Matsalu.
Päev jätkub kolme saatega.
11.00-12.00 „Äripäev eetris“. Lõppenud nädala kuumemate teemade üle arutlevad Aivar Hundimägi ja Indrek Mäe.
13.00-14.00 "Äritehnoloogia saade". Lähituleviku trend on hääljuhtimine. Iga tehnoloogiagigant – nt Apple, Amazon, Google – pakub oma lahendust. Kuidas hääljuhtimine inimesele abiks on ja mis võimalusi loob, selgitavad Elisa Eesti äriarenduse osakonna juht Merli Üle ja idufirma GaGa Panda kaasasutaja Helen Kokk. Saatejuht on Indrek Kald.
15.00-16.00 "Lavajutud". Saade on salvestatud Pärnu finantskonverentsil. Müügikasvu coach Indrek Saul räägib, kuidas näeks välja Eesti riigi arengu eesmärgipuu, mismoodi visualiseerida eesmärkide, tegevuste ja eelarve vahelised seosed ja kuidas jagada vastutus eesmärkide saavutamise eest. Samuti kuulete ettekannet, mille tegi majandusekspert Kristjan Lepik. Linnade ja riikide võimekus inimesi meelitada muutub väga erinevaks. Kuidas saavad hakkama kohad, mis ei suuda inimesi meelitada. Millest tekib nende majanduskasv? Riigid, mille maksumaksjad ise midagi ei tooda, on määratud hävingule. Teleporti andmebaasi 260 linna keskmise järgi on Tartu ja Tallinn 10. ja 11. kohal. Meil on hea eeldus olla atraktiivne sihtpunkt, kuid kas tahame seda?
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”