Tõniste aktsiisi langetamisest: teeme enne analüüsi

Tõniste sõnul aktsiisilangetust praegu laual ei ole, aga käib arvutuste tegemine. Nimelt on tal õliühinguga teemaks olnud piirikaubanduse mõju hindamine riigieelarvele.

„Esialgsel hinnangul on ta kindlasti negatiivne,“ lausus Tõniste ja lisas, et rahandusministeerium tellib majandusmõjude hinnangu, mis peaks valmis saama sügisel. „Siis saab numbritele otsa vaadata ja on võimalik hinnata tegelikke mõjusid, sealhulgas diislikütuse aktsiisi võimalikku langetamist.“

Turuhind mõjutab kõiki

Kütuse jae- ja hulgimüüjaid koondav õliühing tuli välja tõdemusega, et kütuse jätkuv kütuse hinnatõus maailmaturul ohustaks Eesti majandust. Seetõttu leiab survegrupp, et taas tuleks arutada aktsiiside üle.

Maailmaturu hind mõjutab Tõniste sõnul kõiki. „Kogu maailma majandust. Ei ole nii, et ühte riiki rohkem või vähem,“ sõnas ta.

Tere ja Farmi Piimatööstuse juht Katre Kõvask toetab aktsiisi langetamist. „Arvan, et teistsugust vastust ei saagi tulla. Viimaste aastate maksumuudatused ja omapärane aktsiisipoliitika mõjutab – kannatavad kõik ning iga hinnatõusu maksab lõpuks kinni tarbija, sest kui sisendhinnad muutuvad, tõusevad ka lõpphinnad.“

Kõvask lisas, et logistikaettevõtted vaevlevad sel aastal just teemaksu ja aktsiisipoliitika tõttu. „Kõik üritavad meeleheitlikult elus püsida. Keegi ei taha hindu tõsta. Seda tehakse viimases hädas, aga tundub, et nüüd tänu uute maksude kehtestamisele on see olukord kätte jõudnud,“ lausus Kõvask ja märkis, et kui kasvavad logistika sisendhinnad, siis siis tõuseb ka Tere ja Farmi toodangu veohind, mis võib varem või hiljem kajastuda lõpptoodangu hinnas.

Äärmuslikud emotsioonid

Ka transpordifirma Linford juhi Mihkel Vahe meelest on õliühingu plaanil jumet. Tema teada on logistika ja ekspedeerimise assotsiatsioon ning õliühing mitu korda riigi jutul käinud, kuid siis on neid vallanud äärmuslikud emotsioonid.

„Riigi esindajad lihtsalt ei usu reaalsetele näidetele ja praktikale tuginevaid andmeid, kuhu on jõutud ja kuidas riigi otsused mõjutavad väga paljusid ettevõtjaid,“ selgitas Vahe. „Riigi esindajad võiks uskuda spetsialiste ja äris karastunud inimesi. Kui sellisel tasemel delegatsioone ministeeriumis kuulda ei soovita võtta, siis mida tarka oskame meie, päris autovedajad, enam anda.“

Vahe ennustab, et vedajad hakkavad järjest tegevust lõpetama. „Eesti teedel on juba kasvanud Eestist lõunasse jäävate vedajate invasioon, aga ju statistika ei ole jõudnud veel otsustajateni,“ lisas ta.

Põhiliselt Eesti vedusid tegev transpordifirma Miil tankis enne aktsiisitõusu oma autosid ainult Eestis, aga nüüd ostab igal kuul 30 000 liitrit kütust Lätist ja 10 000 kuni 15 000 liitrit Eestist. „Tangiks sada protsenti Lätis, aga meil ei ole nii palju Läti vedu,“ ütles firma juht Heiki Hütt.

Kui kütusehinnad oleksid Eestis ja Lätis samal tasemel, ostaks Miil kütust Eestis. „Saan Eestis käibemaksu lihtsamalt tagasi arvutada. Ja miks ma peaks Lätis tankima?“ märkis Hütt.