Äsja parimaks juhiks valitud Circle K Eesti peadirektor Kai Realo ütles vestlusringis TransferWise'i juhi Taavet Hinrikusega, et viimane tema ettevõttes hakkama ei saaks.
- Päevajuht Vahur Kersna, Taavet Hinrikus ja Kai Realo. Foto: Urmas Kamdron
Realo sõnul on kontsernide ja idufirmade suurim vahe kiirus. Kontsernides juurutatud maatriksjuhtimine tingib selle, et palju tuleb läbi rääkida ja kooskõlastada. Otsustusprotsessid on pikad ja see võtab kiiruse ära. Kuidas tegutsemise ja otsustamise kiirus ärisse tagasi tuua, sellega maadlevad tema sõnul praegu paljud kontsernid.
Arutlusringis oli koos Realoga Taavet Hinrikus. Realo sõnul ei peaks Hinrikus Circle Ks sisseelamisprogrammi vastu ja läheks siis ära. “Ja ma ei mõtle seda üldse pahasti, meelestatus on lihtsalt hoopis teine. Kui ma värban inimesi juhtivale kohale, siis küsin, kas ta loeb Dilberti koomiksit ja kas ta saab nendest naljadest aru. Need asjad, mis seal koomiksis juhuvad, juhtuvad minuga iga päev. Kui ma võtan suvalise koomiksi ette, siis ma saan öelda, mis kuupäeval ja mis koosolekuruumis mul selline mees oli. Sa pead olema võimeline võtma seda töö osana.”
Realo ütles, et tema meelest võiks Eesti riigina olla see, mis TransferWise on ettevõttena. "Avatud, kiire ja paindlik.” Praegu meenutab riik talle labürinti, kus käib sagimine ja mingi seltskond uurib, kuhu mis käik viib, mõni naudib, et seinte tagant midagi näha pole ja mõni naudib labürindis käimist justkui turismi. “Loodan, et nende hääl, kes teavad, kuidas sealt labürindist välja saab, jääb peale.” Poliitikaga ta aga tegeleda ei taha.
Lätlane, eestlane ja leedukas said ülesande...
Realo nentis, et eestlane halvab ärisuhtluses kõik oma otsekohesuse ja halva small-talk'iga, samas on eestlased lõpuks need, kes teevad asja kindla peale ära. Kui lätlased saavad ülesande, siis nad kõigepealt korraldavad peo, et nad üldse ülesande said, leedukad on rahul, et ainult nemad ongi selleks võimelised, kuid teevad lõpuks hoopis midagi muud, eestlased aga vaidlevad selle üle, kuidas ülesanne on igat pidi vale, aga lõpuks on nad ainukesed, kes selle ära teevad, jutustas Realo.
“Eestlased on parimad riskianalüütikud. Anna ainult kätte ülesanne “10 põhjust, miks see asi untsu läheb” ja see nimekiri tuleb ilma ühegi hingetõmbeta. See on positiivne, sest keegi peab nägema, mis suund on õige.”
Töötaja ei pea mõtlema, kuidas omanik kasumit saab
Juht peab tema sõnul kindlasti kasumist mõtlema, kuid ei tohi sealjuures unustada, et kõik inimesed ei saa töötada mõttega, et tulen hommikul ja hakkan omanikule või investorile raha teenima. "Juhi ülesanne on anda visioon sellest, kuidas töö saab olla eneseteostus.” Realo lisas, et alati ei olegi see võimalik. “Mõnikord peavad inimesed firmat vahetama, sest nende eneseteostus sobib teise kohta paremini.”
Päevajuhi Vahur Kersna küsimusele, kas üleni roosas Realo provotseerib oma riietumisstiiliga, ütles Realo, et roosa ei ole mitte väljakutsuv vaid meeldiv ja toredakene. “Kui pean läbirääkimistel endale kindlaks jääma, olen väga kõva käega,” sõnas ta ja lisas, et roosa on tema arvates siiralt armas.
Realo tänas pärast parima juhi tiitli saamist peetud kõnes ka oma ema, kes ei lubanud tal kella 10ni magada ja nõudis, et kõik oleks alati tehtud. Realo rääkis hiljem ka arutlusringis, et ema ei lubanud tal ülikooli pooleli jätta, kuigi ta väga oleks tahtnud, ja tänu emale sai Realost programmeerija. Kui tahad midagi teha ja milleski hea olla, pead sellesse aega investeerima, ütles ta. “Tuleb teha vahepeal valesti, siis teha uuesti ja õppida. Selle aja kulutamine on mind toonud siia, kus ma olen.”
Ta meenutas, et juba lapsena oli aimata, et temast kasvab juht. Talle ei meeldi mustaks saada, seega lapsena jäid kartulivõtul tema riided alati puhtaks, sest ta seisis terve kartulivõtmise aja kartulikasti peal ja ütles kõigile, mis teha tuleb.
Hinrikuse vastust Realo jutule saad lugeda
sellest artiklist.Seotud lood
Eestlaste finantstehnoloogiaettevõte TransferWise ja Ühendkuningriigi äpipõhine pank Monzo sõlmisid kokkuleppe rahvusvaheliste maksete teostamiseks.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”