Rändav nõue tõi kriminaalasja

Groos läks 2014. aasta hilissügisel likvideerima firmat Industrial Technology Investments. Sel ajal loovutas ta aga Kilgi ühe firma vastu mõeldud nõude, mis tõi talle kriminaalsüüdistuse.

Esmalt veidi Industrial Technology Investmentsi seosest Kilgiga. Ärileht kirjeldas kaheksa aastat tagasi, kuidas Kilgi valdusfirma Elikante ostis ettevõtte Elmofox, mille alla liikus Pärnu kuursaali kinnistu. Toonasest artiklist selgub, et kinnistu rentimisega tegelenud Elmofox vahetas hiljem nime Industrial Technology Investmentsi vastu ja ostis üles Marati Kinnisvara kinnistud. Aastate eest kuulus Marati juhatusse just Groos, kuni ettevõte kaheksa aastat tagasi firmade matmisega silma jäänud Silver Eensaarele läks – praeguseks on Marati Kinnisvara kustutatud.

Vahetunud omanikud

Industrial Technology Investmentsist ehk ITIst loobus Kilgi firma Elikante 2009. aastal, misjärel kuulus ettevõte kellelegi Toomas Schwartzsteinile ja peagi Kilgi firmasid juhtinud Meelis Virrole. Ettevõte oli vahepeal ka – taas Kilgiga seostatud – Aivar Tõnissoni jagu, nüüd kuulub see avalikkusele tundmatule Rain Pärnitsale.

Groosi tabanud kriminaalsüüdistus pärineb aga ajast, kui ta ITIt likvideeris. Põhja ringkonnaprokurör Silvia Kruusmaale Groos eeluurimise ajal ütlusi ei andnud, seega kuulis ta Groosi versiooni alles kohtus. Nii et kui kevade hakul süüdistas prokuratuur Groosi omastamises, siis praegu usalduse kuritarvitamises. Mõlema eest võib kohus määrata nii rahalise karistuse kui ka viieaastase vangistuse. 

Süüdistus tekkis sellest, et kolm päeva pärast likvideerimisega alustamist loovutas Groos ilma vastutasuta ligi 192 000 eurose nõude firmale Lexar Partners.

ITI nõue oli Kilgi firma Zelluloosi Kinnisvara vastu, kellele ITI kaheksa aastat tagasi laenu andis ja mille juhatusse on ka Groos kuulunud. Paar aastat hiljem liikus nõue ettevõttele Rokino Varahaldus, kellelt see tuli tagasi ITIle ja siis läkski Groosi saabudes Lexarile, kes kustutati registrist 13 päeva pärast lepingu allkirjastamist.

Rändav nõue

Lexarile nõue ei jäänud. Firma tegi juba nõude saamise päeval lisakäigu – loovutas nõude nädal aega varem asutatud ettevõttele Mevendeur, mille likvideerija oli veel eelmisel aastal Kalev Sakjas.

Prokuröri sõnutsi näitas nõude kummaline edasi-tagasi andmine kahjuliku tehingu jälgede peitmist. Samuti tekkis olukord, kus ITI nõudest ilma jäi. Tagasi oli lootust saada vaid 1% nõudest.

Firma varalisest seisust on ITI uuel likvideerijal peaaegu võimatu aimu saada, sest Groos ei andnud raamatupidamist üle, mis tõi talle lisaks süüdistuse raamatupidamisdokumentide varjamises. Peale selle sai Groos süüdistuse teise firma tsiviilasjas valeütluste andmises ja dokumendi võltsimises. Viimasega üritas Groos prokuröri hinnangul näiteks raamatupidamisdokumentide kadumises veeretada süü Aivar Tõnissoni kraesse.

Osapooled, ei Tõnisson, Groos ega ITI uus likvideerija Kristjan Leppik teemat ei kommenteerinud.