Tamro juht näeb riigikohtu otsuse taga Linnamäe apteegiketti

Riigikohus otsustas sel nädalal, et ravimiamet eksis, kui lubas uute haruapteekide asutamist ja kolimist nii-öelda üleminekuajal. Riigikohtus võitsid OÜ Türi Apteek ja OÜ Folia Apteek ning OÜ Tamsalu Uus Apteek.

Jankelevitsh: mängus olid hoopis turu suurima hulgimüüja huvid

Benu keti omaniku Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitsh teatas täna pressile, et ühe kaebaja, nn sõltumatu proviisorapteegi osanik, on Apotheka kaubamärki kandvate apteekide omanik Terve Pere Apteek OÜ ise. See ettevõtte kuulub Margus Linnamäe ettevõttele Magnum Medical OÜ. "On irooniline, et kohtus justkui sõltumatuid proviisorapteeke esindanud vandeadvokaat, kelle sõnul on apteegireformi eesmärk “kärpida ketiapteekide ja hulgimüüjate tiibu”, esindas tegelikult apteeki, mille omanike ringi kuulub Apotheka apteegiketi omanik ja seega kaudselt turu suurim hulgimüüja. Seega ei võitnud mitte Taavet Koljatit, nagu vaidluse võitnud osapool sõnastas, vaid Koljatil oli Taaveti mask ees,” lausus Jankelevitsh.

Ellex Raidla büroo vandeadvokaat Ants Nõmper, kes esindas vaidluses Türi apteeke, rääkis pärast otsuse väljakuulutamist, et see on Taaveti võit Koljati üle, sest kui võrrelda suurde rahvusvahelisse kontserni kuuluva Benu ja Türi apteekide käivet, siis vahe on tõenäoliselt kümnetes tuhandetes kordades. Tema sõnul oli see oluline võit kõigi apteekide jaoks, kes on pidanud taluma seda, kuidas mõni suur ketiapteek nende linnakesse on ootamatult “kolinud”. “Neil kõigil on võimalik esitada kahju hüvitamise nõudeid riigi vastu,” ütles Nõmper.

Ravimimüügi süsteem on kriisi serval

Jankelevitshi sõnul deklareeris ravimiseaduse muutmise eelnõu seletuskiri, et muudatuse üheks eesmärgiks on suurendada konkurentsi ja tagada ravimite kättesaadavus vähese nõudlusega piirkondades. “Ometi oleme me sellise eesmärgiga loodud seadust rakendades jõudnud täna olukorda, kus näiteks Türile apteegi tegemine, mis selgelt suurendas konkurentsi ja parandas ravimite kättesaadavust, osutus keelatud tegevuseks,” ütles Jankelevitsh. “Riigikohus viitas Türile apteegi kolimist hukka mõistes ka rahva tervise kaitse vajadusele, sest sellist argumentatsiooni kasutab ravimiseaduse seletuskiri. Kuidas Türile apteegi tegemine rahva tervist kahjustab, jääb täielikuks mõistatuseks,” lisas ta.

Tema sõnul on kõnealune ravimiseaduse muudatus viinud kogu ravimimüügi süsteemi Eestis kriisi servale. “Kohus peab lähtuma seadusest ning kuna meil on selline seadus, siis on ka kohtule mänguruum ette antud.”

Taust: mis toimus?

2014. ja 2015. aastal jõustusid ravimiseaduses piirangud, mis näevad 2020. aastaks ülemineku nn proviisorapteekide süsteemile. Nõmper kirjeldas, et seepärast on praegu keelatud anda tegevusluba uuele apteegile, kui apteegi enamusomanik ei ole proviisor ise. Ravimiseaduse muutmisel kehtestatud sätted lubavad kuni 2020. aastani tegevust jätkata üksnes senistes apteekides.

“Kõik hulgimüüjatele kuuluvad apteegi­ketid on kasutanud kolimise võimalust hoogsalt – kokku on piirangute jõustumisest saadik apteeke üle Eesti “kolitud” 44 korral. Paljudel juhtudel on kolitud otse proviisorapteegi vahetusse lähedusse,” kirjeldas Nõmper.

Ühest sellisest kolimisest sai alguse nüüd riigikohtust karmi lahendi saanud kohtu­saaga. Kolm aastat tagasi üritas Benu avada apteeki Türil. Benu esitas ravimiametile kolimise taotluse ja ravimiamet rahuldas selle, kuid kohalikud apteekrid läksid kohtusse, misjärel keelati Benul apteegi avamine. “Türi apteekrid arvasid, et oht on möödas, kuni ühel päeval nägid, et Benu on siiski apteegi Türil avanud. Selgus, et Benu oli apteegi kolimiseks esitanud salaja uue taotluse, mille ravimiamet jälle rahuldas, ilma et oleks kellelegi teada andnud. Kui Türi apteekrid uuesti kohtusse pöördusid, leidis kohus, et kuna uus apteek on juba avatud, siis kohtumenetluse ajaks seda kinni ei panda. Nüüd sai see kohtuvaidlus läbi ja tulemus on, et Benu on kogu aeg Türil ebaseaduslikult tegutsenud,” selgitas Nõmper.