Sotsid promovad üleriiklikke kolled˛ifonde

15–24aastaste seas on suhteline ja absoluutne vaesus palju suurem kui teistes tööealistes vanusegruppides, isegi 50–74aastaste seas, märkis sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski esmaspäeval peetud noorte tulevikufondi keskustelul riigikogus. Noortel puuduvad säästud, et ülikoolis käia või niisamagi iseseisva eluga peale alustada, lisas ta.

Ühe võimalusena seda olukorda parandada näevad sotsiaaldemokraadid, et võiks teha lastefondi, mis sarnaselt pensionifondiga koguks raha, mille noor saaks kätte täiskasvanuks saamisel, lootes, et sellega saaks noor paremini jalad alla.

„Kui vanemate panus oleks 20 eurot kuus ja riik omalt poolt lisaks 10, siis saaks noore 18aastaseks saamisel juba pea 10 000 eurot kokku,“ selgitas Ossinovski pensioni teise samba eeskuju järgivat fondiplaani. Kui Suurbritannia näidet vaadata, siis osutus üllatavaks, et sellised initsiatiivid saavad vaesemate perekondade seas isegi tugevamat tuge kui jõukamate seas, suur osa on siin vanavanematel, rääkis ta.

„Selle asemel, et lasta noortel astuda ellu 50 000eurose õppelaenuga, mis oleks kõrghariduse tasuliseks muutmise ja õppelaenude regulatsiooni liberaliseerimise tulemus, võiksime keskenduda risti vastupidisele ning üritada anda kõigile võimalikud sarnane stardikoht,“ rääkis Ossinovski. Riigile läheks selline seadusemuudatus maksma 32 miljonit eurot aastas.

Võiks olla lausa kohustuslik

Swedbanki juht Robert Kitt lisas, et kommertspankade jaoks tema selles initsiatiivis mingit ärivõimalust ei näe, kuid sotsiaal-majanduslikult on tegemist positiivse initsiatiiviga. Ta kinnitas, et Eesti elanike seas on säästud tõesti peamiselt vanematel inimestel ja ainus viimastel aastakümnetel säästmiskombeid mõjutanud muudatus oli teise pensionisamba loomine, kuhu nüüd on kogunenud miljardeid.

Noorte kolledžifondide mõttes on sellised tooted pankades küll olemas, kuid nende populaarsus on väike. Võrreldes Läti-Leeduga, kus sellistel investeerimiskontodel on ka maksusoodustus, ei olegi klientide arvus nii suur erinevus kui kogusummas. See tähendab, et ka maksusoodustused ei ole pannud lõunanaabrite juures suuremat hulka inimesi seda toodet kasutama. Laste hariduse jaoks säästab Eestis ligikaudu iga kümnes pere.

Praxise uuringule tuginedes ütles Kitt, et kolmeaastase ülikoolitee maksumus on Eestis ligikaudu 10 000 eurot, õppelaen katab sellest 60%, mis tähendab, et ikkagi tuleb endal ja vanematel leida need puuduvad 4000. Sihtotstarbeline fond selle ülikoolitee maksumuse tõesti kataks, märkis ta.

Kolmanda pensionisamba kogemus on samas näidanud, et vabatahtlik kogumine ei võta Eestis kuigipalju vedu, lisas Kitt, kelle hinnangul võiks selline kolledžifond, nagu sotsiaaldemokraadid pakuvad, olla kohustuslik.

„Pangaliidu initsiatiiv anda finantskirjaoskusealast koolitust noortele kindlasti kahvataks selle kõrval, kui palju tõstaks teadlikkust sellise fondi levimine,“ ütles Kitt.