Suurtootjad saavad gaasiaktsiisi soodustuse

Paberitööstuse ja teiste maagaasi rohkelt kasutavate sektorite lobitöö on kandnud lõpuks vilja ja valitsus kavatseb gaasiaktsiisi sellistel ettevõtetel miinimummäärani langetada juba tuleval aastal, selgub kooskõlastusele saadetud seaduseelnõust.

"Nii uute investeeringute kui ka Eestis aastaid tegutsenud tööstusettevõtjate laienemisplaane on pärssinud kõrged energiahinnad. Gaasi-intensiivsetele ettevõtjatele soodusaktsiisimäära kehtestamine parandab oluliselt nende konkurentsivõimet ning Eesti atraktiivsust investeeringute sihtriigina," möönab rahandusminister Toomas Tõniste seaduseelnõu seletuskirjas.

Maksusoodustusega soovitakse energiamahukaid sektoreid säästa lähiaastatel hoogsalt tõusvast gaasiaktsiisist, sest riigikogus kinnitatud muudatustega tõuseb see 2018–2020 igal aastal 25% võrra. Suurtarbijatel oleks see gaasi hinda tõstnud kuni 5,4 protsenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvutuste kohaselt on sihtrühm, keda regulatsioon puudutab, 21 ettevõtjat. Kõige suurem osakaal selles on paberitööstusel, kus kulub Eestis 23 miljonit kuupmeetrit maagaasi aastas. 2017. aasta aktsiismäära järgi laekub sellelt tarbimiselt aktsiisitulu 931 000 eurot, 2020. aasta määra järgi aga 1,82 miljonit. Paberitööstus on energiaintensiivse ja kõige suurema regionaalse konkurentsiga sektorina äärmiselt mõjutatav toorme hinna tõusust.

Gaasiaktsiisi langetust on peetud oluliseks, sest sarnaselt elektriaktsiisiga on see Eestis kõrgem kui naaberriikides. Elektriaktsiisi langetamise kohta on rahandusministeerium juba seaduseelnõu kooskõlastusele saatnud, otsuse üle rõõmustasid ka tööstuse esindajad, näiteks Estonian Cell, mille elektri- ja gaasitarve on tõesti märkimisväärne.

Kaugküttesektor gaasiga vee soojendamise eest maksulangetust siiski ei saa, tegemist ei ole eksportiva sektoriga ning aktsiisi langemisest vähenevat eelarve laekumist tuleb siiski kontrolli all hoida, selgub seletuskirjast.

Ka peab ettevõtte energiajuhtimissüsteem vastama ISO 50001 standardile. "Vastavus standardile tagab eeldatavalt, et ettevõtja on teinud kõik selleks, et viia energiakulud miinimumini. Ebamõistlik oleks riiklikult toetada projekte, milles ei kasutata energiat tõhusalt," seisab seletuskirjas.

Maagaasi aktsiisisoodustuse regulatsiooni jõustudes jääb riigieelarvesse laekumata alates 2019. aastast ligikaudu 1,2 miljonit eurot aastas. Usaldusväärse metoodika puudumise tõttu ei ole hinnatud gaasiintensiivsete ettevõtjate konkurentsivõime paranemisega eeldatavalt kaasnevat riigi maksutulu suurenemist tulevikus.