Kümme aastat Kreeka kriisi

Viiendik elanikest elab vaesuspiiri lähedal ja see arv on kümne aastaga ainult kasvanud. IMF prognoosib, et see võiks kriipsukese langeda 2022. aastaks ning jõuda 6 protsendi tasemele alles aastal 2060, kirjutab Hispaania päevaleht El Pais. 

Olulisel kohal vaesusriskide piiramiseks on sotsiaalsed siirded, teisisõnu pensionid. Samas tempos SKP kukkumisega on langenud ka pensionid. Need moodustavad endiselt ligikaudu 13 protsenti SKPst, kuid pea pooled pensionärid on langenud allapoole ELi vaesuspiiri. Veel 2009. aastal oli vaesusriskis pensionäre kaks korda vähem.

Laias laastus tähendasid troika nõutud reformid seda, et iga kord, kui majanduses läks midagi halvemaks, tuli kellelgi midagi kärpida, tavaliselt pensionäridel. Ühtekokku on pensione viimase kaheksa aasta jooksul kärbitud 14 korda. Koos sissetulekute vähenemisega kahanes uuesti majandus ja algas uus kärbete ring. 

Olukord ei ole parem töötavate inimeste seas: Eurostati andmetest selgub, et töötavate inimeste seas on vaesusrisk kasvanud kriisi alguse 26 protsendilt 30 protsendile üle-eelmisel aastal, see on kaks korda rohkem kui Euroopas keskmiselt või ka näiteks Eestis. 

Samuti on kriis põhjustanud veerand miljoni kõrgharidusega noore lahkumise riigist. Väljarände tipp oli 2012.–2013. aastal, kui riigist lahkus neid 200 000. "Kui 2008. aastal töötas välismaal ülikoolides 7854 kreeklast, siis 2015. aastal oli neid 141 200," ütles Kreeka rahvusarhiivi juht Evi Sajini Hispaania päevalehele.