Brittide neli ettepanekut: mis saab kaubandusest, töötajatest?

Suurbritannia peaminister Theresa May ütles, et järgmisel nädalal avalikustab valitsus põhjalikuma dokumendi ettepanekutega. “See näitab, kuidas me võtame tagasi kontrolli oma raha, seaduste ja piiri üle.”

Praegu avaldatud neljast põhimõttest näeb, et britid loodavad Suurbritannia ja Euroopa Liidu vabakaubandusala kaupadele. “Meie ettepanekute tulemusena ei oleks häiret kaubanduses, kaitstud oleks töökohad ja inimesed, kes on siin oma elud sisse seadnud. Me tahame kokku leppida ettevõtjasõbralikus tollimudelis ja samas jätta endale võimaluse luua üle maailma teiste riikidega uusi kaubandusleppeid,” rääkis ta.

Britid soovivad, et Suurbritannia ja Euroopa Liit sõlmiks vabakaubandusleppe, mis ei tekitaks segadust piiril ja hoiaks alles kõik tekkinud töökohad. Eile avaldati selle ettepaneku neli üldist põhimõtet.

Esiteks kehtiksid Suurbritannia ja Euroopa Liidu kõigile kaupadele, sealhulgas toidule, samad nõuded. Ühendkuningriik oleks nõus Euroopa Liidu eeskirju ka jooksvalt üle võtma, kuid see puudutaks ainult neid kaupu, mis on vajalikud piiriülese kaubanduse säilitamiseks. Valitsuskabinet kirjutab avalikustatud dokumendis, et praegu kehtestatud reeglid on suhteliselt püsivad ja nende järgi töötavad niigi pea kõik brittide tootmisettevõtted. Lisaks märgitakse, et nagunii mängib Suurbritannia suurt rolli selliste rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel ning see ei muutu.

Teiseks tagaksid Suurbritannia ja Euroopa Liit õiglase kauplemiskeskkonna tugevate vastastikuste lepingutega, näiteks oleks ühtsed reeglid ja koostöölepped konkurentsi reguleerivate asutuste vahel. Kuna Suurbritannia kavatseb kõigi rahvusvaheliste standarditega sammu hoida, soovitakse hoida ühtsena kõiki põhimõtteid, mis puudutavad keskkonda, kliimamuutust, sotsiaalsed ja keskkonnaalaseid õigusakte, isegi tööhõivet ja tarbijakaitset. „See tähendab, et me ei lase standarditel langeda alla nende praeguse taseme,“ seisab dokumendis.

Kolmandaks tagaks Ühendkuningriik ja Euroopa Liit, et mõlemad tõlgendaks ja kohaldaks sõlmitud kokkuleppeid samamoodi. Seda teeks Ühendkuningriigi kohtud Ühendkuningriigis ja Euroopa Liidu kohtud Euroopa Liidus. Euroopa Liidu kohtupraktikat ja pretsedente võetaks arvesse ainult nendes valdkondades, kus Ühendkuningriik otsustas jätkata ühise eeskirja järgimist.

Neljandaks töötaksid Suurbritannia ja Euroopa Liit koos välja uue lihtsa tollikokkuleppe, mis kõrvaldaks vajaduse tollikontrolli järele Suurbritannia ja Euroopa Liidu piiril, justkui oleks tegemist ühtse tollipiirkonnaga. Ühendkuningriik kohaldaks oma tollimakse neile kaupadele, mis on mõeldud Ühendkuningriigi jaoks ning Euroopa Liidu tollimakse ja põhimõtteid neile kaupadele, mis tulevad Euroopa Liidust. See võimaldaks Ühendkuningriigil kohendada oma tollitariife teiste maailma riikidega.

Brittide hinnangul looks sellised ettepanekud ausa tasakaalu, sest Suurbritannial oleks nii õigusi kui ka kohustusi, oleks nii stabiilsust kui ka muutusi.

Brittide meelest kindlustaks kokkulepe, et Suurbritannial ja Euroopa Liidul püsib hea ligipääs üksteise kaupadele, sealhulgas põllumajandustoodetele, toidule, kalale. „See kaitseks 40 aasta jooksul tugevalt välja kujunenud tarneahelaid ja nendega seotud töökohti,“ leiavad britid.

Lisaks tekitaks selline kokkulepe nende hinnangul regulatiivse paindlikkuse kohtades, kus see on brittide teenusepõhise majanduse jaoks kõige tähtsam ja kus kauplemisvõimalused väljaspool Euroopa Liitu on suurimad.

Kokkulepe võimaldaks Suurbritannial kinni pidada lepetest Põhja-Iirimaaga nii, et ei oleks vaja seada sisse piiri Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahele.

Suurbritannia oleks rahul, et saab loobuda Euroopa Liidu ühisest põllumajandus- ja kalanduspoliitikast, et taas ise kujundada oma vete ja põllumajanduse poliitikat. Ollakse rahul, et kujuneks iseseisev kaubanduspoliitika, Suurbritannial oleks WTOs oma koht ning saaks seada sisse tollimakse teiste riikidega oma soovi järgi ning sõlmida kaubandusleppeid teiste riikidega. Kokkulepe taastaks brittide sõnul Ühendkuningriigi kohtute ülimuslikkuse.

Veel teeks lepe lõpu vabale liikumisele, mis annaks brittide sõnul riigile tagasi kontrolli selle üle, kui palju inimesi riiki siseneb. Samas soovivad nad kehtestada nn mobiilsuse reeglistiku, et Suurbritannia ja Euroopa Liidu kodanikud saaksid endiselt üksteise juures lihtsalt reisida, õppida ja töötada. Samasugust lepet kavatseb Suurbritannia edaspidi pakkuda teistele lähedastele kaubanduspartneritele.

Suure kasuna näevad britid, et lõpevad iga-aastased suured maksed Euroopa Liidu eelarvesse. Samas lisatakse, et ühisprojektide osana ollakse endiselt valmis panustama näiteks teadusesse ja innovatsiooni. Küll aga soovitakse suurem osa vabanevast rahast suunata riigisisestesse asjadesse, näiteks suurema turvalisuse loomisesse.

Dokumendi lõpus rõhutab Suurbritannia valitsus, et mõlema poole huvides on jõuda hea leppeni, samas on vastutustundlik valmistuda ka selleks, kui läbirääkimised ei õnnestu ja ei tule üldse mingit lepet. „Arvestades, kui vähe aega on jäänud läbirääkimiste lõpuni, jõudsime kokkuleppele, et ettevalmistustega tuleb kiirustada,“ seisab dokumendis.

Euroopa Liidu pealäbirääkija lahkumiskõnelustel Michel Barnier kirjutas Twitteris, et arutelu on teretulnud ja ta ootab, et saaks lugeda põhjalikumat dokumenti uuel nädalal. Seejärel hindab Euroopa Liit tema sõnul, kas brittide esitatud ettepanekud on realistlikud ja kas nendega saab edasi liikuda. Järgmine kohtumine ootab tema sõnul ees 16. juulil.

Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. Järgneb üleminekuaeg ning uued reeglid kahe riigi vahelises kaubanduses ja muus peavad olema paigas 2020. aasta lõpuks.