Kaubamajade uus ajastu algas kokkupõrkega

Majandusnäitajad kinnitavad, et tänavu esimese nelja kuuga kasvasid Tallinna suuremate kaubanduskeskuste käibed neli protsenti vähem kui aasta varem. Võtame siia kõrvale eelmise aasta hiilgavad üldised majandusnäitajad ja tekib küsimus – kuidas nii?

Ka Eesti Pank kirjutas hiljutises majandusülevaates, et aasta esimeses kvartalis jäi Eestis tarbimise kasv tagasihoidlikuks. Eratarbimise vähene panus oli Eesti Panga teatel ootamatu, sest tulumaksureform pidi majapidamiste sissetulekuid ja seeläbi tarbimist suurendama. Eesti Pank prognoosib siiski, et tulumaksureformi tarbimist suurendav mõju veel avaldub.

Kinnisvaraarendaja Pro Kapital Eesti juht Allan Remmelkoor seletab, miks aasta suurtele kaubanduskettidele nõrgemalt algas. „Kristiine massiivse ümberehituse tõttu oli väga palju kauplusi suletud. Roccas toimus Haabersti liiklussõlme ehitus. Ülemistes kolis Rimi ümber. Kõik see on koos keskuste moraalse vananemisega langusele kaasa aidanud,“ leidis Remmelkoor.

Kristiine ja Rocca Al Mare keskuste juhtimise juuli alguses üle võtnud Helen Metsvaht ei vaidle vastu – uuendustööd on võtnud oma lõivu, kuid sellest hoolimata kasvas eelmisel aastal Rocca al Mare kasum 2 miljoni euro võrra. Põhitänu tuleb selle eest öelda siiski üüritulu tõusule ja kinnisvara ümberhindamisest tulenevale mõjule. Kristiines pole tulunumbrid midagi uhket üüripindade uuenemise tõttu. Samas rõhutas Metsvaht, et Kristiine keskuse hea asukoht on languse võrdlemisi valutuks muutnud, kusjuures lahtiolevad kauplused on käibenumbreid remonditööde ajal isegi suurendanud.

Kuula Helen Metsvahti arvamust Tallinna kaubanduskeskuste tulevikust pikemalt Äripäeva raadioarhiivist.

Remmelkoore sõnul on keskuste tulu mõjutanud see, et kaubanduskeskuste aeg on e-kaubandusega ümber saanud. Kuna kõik tooted on paari nutipuute kaugusel, peavad füüsilised keskused suutma olla enamat kui poodlemiskohad. Lisaks reale meelelahutuspindadele peab keskustes olema mitmeid restorane ja tänavatoidu tüüpi einestuspaiku. „Restoranielamust nutitelefonist tellida ei saa,“ ütles Remmelkoor. Seda tema sõnul ehitatav T1 keskus ka lubab. „Struktuurilt on uus keskus vääriline seisma kõrvuti mõne Dubai või Shanghai omaga,“ sõnas Remmelkoor.

Imposantsusest hoolimata on T1 saanud konkurentide poolt kaela korraliku kriitika, et mitte öelda pilked. Eriti tigedalt kostub teiste seast naabrimees Guido Pärnitsa hääl. Ülemiste keskuse direktor oli aasta alguses kommentaare jagades veel enam-vähem vaoshoitud. „Ilus, kõrged laed, kõrged vaateaknad. Seda kõike saab turunduslikult kasutada,“ rääkis Pärnits toona Äripäevas. Keskuse häda olla ainult, et Tallinnas ei ole nii palju kauplusi, mida sinna kokku tuua. Meie pealinn on kaubanduspindadest juba niigi üle küllastunud, leidis Pärnits.

Juuni viimastel nädalatel samal teemal sõna võttes oli Pärnits tunduvalt käredam. Kaubanduspindade rohkuse kõrval rõhutas ta ka eestlaste väikest ostujõudu. Käive ruutmeetri kohta on kidur. Tulevik tume. „Kõik Eestis tegutsevad kettide ja kaupluste omanikud räägivad nagu ühest suust, et asi on hapu ja hapumaks läheb. […] Et uuele 50 000 m² suurusele arendusele automaatselt kliente jagub, pole päris kindlasti tõsi. […] Kogu selles mängus on kindlasti ka kannatajaid,“ kirjutas ta.

Kaubanduspindade kasv on Colliersi andmetel vahemikus 2011-2017 olnud 13 protsenti elaniku kohta. „Ei ole just liiga suur, et anda alust apokalüptilisteks ennustusteks,“ pareeris Remmelkoor kriitikanooli. Kaupmeeste seas hirmu külvamise ning halamise asemel soovitab Remmelkoor mõelda hoopis koostööle. Ülemiste keskusega ühenduse loov tunnel peaks tekitama kahesuunalise külastajatevoo nagu Viru Keskuse ja Kaubamaja vahel.