Ettevõtjad kriisi ei pelga: tuleb kohaneda

Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel puistab riskitegureid justkui varrukast. Euroopa Keskpangal on kavas lõpetada võlakirjade ostuprogramm ja tõsta intressimäärasid. Nende sammude mõju majandusele on raske ennustada. Kõike mõjutavad veel sellised tegurid nagu nafta hind, üldine tööjõupuudus, Euroopa ühise kapitalituru puudus, majanduse langus, tootlikkuse tagasihoidlikkus, kesine tehnoloogia areng ja kõrge võlakoormus (vaata infograafikut artikli lõpus).

Luikmel ütles, et Eesti ettevõtjal on mõistlik juba praegu hakata ärimudelis muudatusi tegema, mis aitaks kõrgemate intresside aja üle elada. “Võta töötajate palgakasvu kui paratamatust ja testi oma ärimudelit karmimates tingimustes,” ütles ta. “Vajadusel kasuta veel soodsana püsivate intresside perioodi muudatuste elluviimiseks.”

Kui paari aasta eest tõdes Võrumaal tegutseva puidutööstuse Toftan juht Martin Arula, et kõrge palk on neil äriplaanis sees, siis eile ta enam nii julgelt ei kõlanud. Arula ütles, et ettevõte arvutab alati, kui palju peaks töötajatele maksma, et need rahul ning motiveeritud oleks. Kui varem püüdis ettevõte palgarallil eest ära joosta ehk pakkuda keskmisest kõrgemat töötasu, siis praeguseks on kunagine sprint muutunud pigem sörkjooksuks. “Praegu enam joosta ei taha. Natuke tuleb teisi järele oodata. Palgasurve on tajutav. Inimesed ootavad palka juurde, sest inflatsioon on meeletu. Ettevõtjad ei ole palgasurveks valmis ja paljudel on raske,” rääkis Arula. “Ei saa kinnitada, et see teema on meie jaoks lihtne, sest me oleme öelnud, et kõrge palk on meie äriplaanis sees.”

Arula nõustus, et Toftan on võrreldes mitme teise ettevõtjaga soodsas positsioonis, sest töötajad on palgatud lähiümbrusest ning kuivõrd ülemäära palju saetööstusi piirkonnas ei asu, ei osteta neilt väga palju töötajaid üle. “Ümbruskonnas pole kedagi, kes keskmiselt 1600 eurot netos välja paneb meie pakutava 1200–1300 vastu,” ütles ta. Arula viitas sel nädalal avaldatud uuringule, et 1644 eurot kätte on summa, millega saab Eestis töötaja üle osta. Arula lisas, et palgatõus alates 200 eurost on töötajale tuntav.

Luikmel ütles, et kui madal intress paneb kinnisvara hinna tõusma, siis kõrgema intressi ajal võib oodata, et näeme korrektsiooni. Euribori liikumine üle nulli toob aga kaasa väga suure muutuse laenuvõtjatele. Kui pangad peavad eluasemelaenu andmisel kliendi maksevõimet vaagima vähemalt kuueprotsendilise intressiga, siis inimesed ise seda Luikmeli hinnangul eriti ei tee. “Kui praegu on paljudel tunne, et ­ainult marginaal on see, mida maksma pead, siis intresside tõus võib valusalt lüüa.”

Sitsi Õunaaedade projekti arendava Hepsori juhatuse liige ja üks omanikke Kristjan Mitt tõdes, et kui intressimäärad tõusevad, mõjutab see küll kinnisvara hinda, ent tempokas on ka palgakasv, mis tema hinnangul suudab ilmselt kinnisvara hinna nii-öelda tasandada. “Paratamatu, et intressimäärad hakkavad tõusma,” nentis ta.

“Kõige lihtsam on teha väike rehkendus. Kui intressimäär tõuseb 1% ja laenuvõtja palk näiteks 6%, siis kas see mõjutab laenuvõtmise võimekust? Ma arvan, et eriti mitte,” arutles Mitt ja lisas, et suurem mõju on kinnisvarale selles, et Tallinna ja Harjumaa elanike arv kasvab väga kiiresti ja neil kõigil on tarvis leida koht, kus end sisse seada.

Luikmeli sõnul võib kriisis Eestit halvimal juhul tabada kaks õnnetust korraga: intressid tõusevad, aga nõudlus hakkab langema. “Seda juhul kui Eesti kaubanduspartnereid tabab šokk ajal, mil euroalal tervikuna majandusaktiivsus pigem kasvab,” ütles ta, aga pidas selle tõenäosust küllaltki väikseks, sest Eesti majandus kõigub euroalaga küllaltki sarnases rütmis.

Luikmel märkis, et Eesti eripära on suur sõltuvus välisturgude tervisest, sest eksport moodustab umbes kolmveerandi meie majanduse mahust. “Välisturgudel toimuv mõjutab meid alati kaks kuni kolm korda tugevamalt kui keskmist Euroopa riiki,” ütles ta. Eesti Pank vaatab murelikult Rootsi kinnisvarabuumi poole, mis siinseid ettevõtteid kohe lööks.

Puitmaju ehitava ettevõtte Kodumaja juht Lembit Lump leidis, et Rootsist kui kriisikoldest rääkida pole siiski mõistlik, kuivõrd seal toimuv on turu loomulik muutumine. Ta märkis, et pikas plaanis vaadates on ehitusaktiivsus olnud Rootsis väga kõikuv: igale tõusule on järgnenud mõõn ja vastupidi.

Ka Toftani juht Martin Arula ei leia põhjust arvata, et Rootsis peaks majanduskriis puhkema. Ta märkis, et kui tegu olekski kriisiga, siis oleks see pigem tagasihoidlik. “Lilledega kriis,” ütles ta.

Kuigi Toftan ise otse Rootsi ei ekspordi, on Arula ettevõtte klientide käest kuulnud, et ülemäära suureks optimismiks põhjust pole, selle taga on tavatult nõrk Rootsi kroon. “Kindlasti on surve olemas neile ettevõtetele, kes sinna müüvad. Leppima peaks väiksema marginaaliga,” ütles Arula ja lisas, et kuivõrd Rootsi on paljude ettevõtete jaoks oluline turg, peavad meie firmad võimalikult palju pingutama, et konkurendid naaberriikidest järele ei jõuaks. “Meie hea külg on see, et suudame olla paindlikud,” sõnas Arula ja lisas, et löögid tulevad niikuinii.

Lump ütles, et Eesti ettevõtja peab muutuva olukorraga lihtsalt kohanema.

Eesti Panga teatel on Eestis ettevõtete ja eraisikute käes küllaltki suured säästud. “Üksikisiku seisukohalt on see hea, sest kui kriis tuleb, kukub Eesti valusalt ja kiiresti, aga samas ka taastub kiiresti,” selgitas Luikmel.

Siin on tema sõnul abiks meie tööturu paindlikkus. “Rusikareegel on, et kriisi ajal on võimalik kas maksta paljudele väga vähe palka või vähestele head palka,” rääkis ta. “Palkade allapoole paindlikkus võimaldab Eestis säästa töökohti.”

Luikmeli sõnul on eestlane sunnitud pensioniks investeerides suuri riske võtma. “Kuna palgatase on selline, et tavaline säästmine mõistlikku äraelamist pensionipõlves ei võimalda, tuleb paraku võtta rohkem riski, et normaalselt toime tulla,” nentis ta.

Kriisis võib Eestit halvimal juhul tabada kaks õnnetust korraga: intressid tõusevad, aga nõudlus hakkab langema.

Seda juhul kui Eesti kaubanduspartnereid tabab šokk ajal, mil euroalal tervikuna majandusaktiivsus pigem kasvab. Üldiselt on selle šoki tõenäosus küllaltki madal, sest Eesti majandus kõigub euroalaga küllaltki sarnases rütmis, rääkis Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.

Luikmel tõi esile veel rivi tegureid, mida Eesti ettevõtjad peaksid majanduskeskkonna kohta teadma.

-Euribori liikumine üle nulli toob väga suure muutuse kaasa laenuvõtjatele. Kui praegu peavad pangad eluasemelaenu andmisel kliendi maksevõimet vaagima kuueportsendise intressiga, siis inimesed ise seda Luikmeli hinnangul eriti ei tee. „Kui praegu on paljudel tunne, et ainult marginaal on see, mida maksma pead, siis intresside tõus väga valusalt lüüa.“

-Eesti eripära on suur sõltuvus välisturgude tervisest, sest eksport moodustab ca kolmveerand meie majanduse mahust. Välisturgudel toimuv mõjutab meid alati kaks kuni kolm korda tugevamalt kui keskmist Euroopa riiki.

-Meie pankade rahastamine sõltub ilmastikust peakontorite akende taga. Keskpank vaatab murelikult Rootsi kinnisvarabuumi suunas, mis siinseid ettevõtteid kohe lööks.

-Ettevõtjatel on mõistlik juba praegu ärimudel üle vaadata, et kõrgemate intressidede perioodiks valmistuda. Võta töötajate palgakasvu kui paratamatust ja testi oma ärimudelit karmimates tingimustes. Vajadusel kasuta veel soodsana püsivate intresside perioodi muudatuste elluviimiseks.

-Kuna madalate intresside aeg paneb tõusma kinnisvara hinna, on oodata, et tulevikus näevad hinnad selles sektoris mõningast korrektsiooni. Kui korteri ruutmeeter maksab veel keskmise palga, peetakse olukorda üldsiselt normaalseks. Samas nõrgendab kauakestev kinnisvarabuum nõrgendab tegelikult ekspordisektorit, sest tööjõud liigub n-ö tootmisliinilt ehitusplatsile ja see on pikas perspektiivis riigi konkurentsivõimet kahjustav.

-Eestis on ettevõtete ja eraisikute käes küllaltki suured säästud. Üksikisiku seisukohalt on see hea. Tähtis on, et ka riik häid aegu reservide suurendamiseks kasutaks, sest kümnendi taguse finantskriisi aitasid meil üle elada headel aegadel kogutud reservid. Neid meil tänaseks taastada ei ole õnnestunud.

-Kui järgmine kriis tuleb, on Eesti eripära taas see, et väga avatud majandusega Eestis kukub majandusaktiivsus kiirelt. Aga samas ka taastub kiiresti. Siin on abiks meie tööturu paindlikkus. Rusikareegel on, et kriisiajal on võimalik kas maksta paljudele väga vähe palka või vähestele head palka.

-Konvergentsiprotsessid aeglustuvad, kui jõutakse keskmiste tasemete lähedale. Eesti sissetulekute tase on juba ca 75% Euroopa Liidu keskmisest. Seega on tulevikuks majanduskasv aeglasem, kuid stabiilsem jäädes keskmiselt 3% piiresse. Ka hinnatase on ületanud kolmveerandi Euroopa Liidu keskmisest, mis tähendab, et edasisi vigu ärimudelites ei paranda ettevõtte tasemel kiire hinnakasv ning üksikisiku tasemel kiire palgakasv.

Lisaks tõi Luikmel esile mitu tegurit, mille põhjal keskpankurid otsustavad, kuidas täpselt need kaks sammu astuda.

Peaaegu terve kümnendi on Euroopa majandust turgutanud keskpankade poliitika: intressid on hoitud rekordmadalal ning viimastel aastatel on pumbatud turule sadu miljardeid eurosid võlakirjade tugiostuprogrammi raames. Nüüd on keskpangad mõista andud, et varsti pööratakse elu vanadesse rööbastesse: tänavu aastaga saavad läbi massilised võlakirjaostud ning järgmisel aastal oodatakse juba intressimäärade tõstmise otsust.