Investorid ootavad huviga Enefit Greeni IPOt

Finantsnõu jagava Redgate Capitali partner Aare Tammemäe kaaluks Enefit Greeni aktsiate märkimist tõsiselt. Sektor on kasvav ja turul on väga vähe suuremahulisi aktsiapakkumisi. Pealegi on mitu investorit seoses Tallinna Sadamaga ennast juba n-ö soojaks teinud. "Nõudlus on suurem kui pakkumine," kommenteeris Tammemäe.

Kui aktsiapaketi väärtus tuleb samas suurusjärgus või enam kui Tallinna Sadama puhul (147 miljonit eurot), siis võiks aktsia pakkuda huvi nii rahvusvahelistele kui ka kohalikele institutsionaalsetele investoritele – need on pensionifondid, kindlustusfirmad, investeerimisfondid, Family Office. Samuti eraisikutele.

Samas tuleb aru saada, et Enefiti Greeni börsi kaudu kapitali hankimise idee on teistsugune kui Tallinna Sadamal. Raha läheks peamiselt arengusse ehk investeeringuteks, mitte dividendide maksmiseks. "Ootame, et Enefit Green oleks pigem kasvu- kui dividendiaktsia," sõnas Tammemäe.

Väikeinvestor Peeter Kadariku sõnul on iga uus tulija börsile teretulnud, kuna võimaldab suuremat hajutamist portfellis. Päeva lõpuks sõltub kõik hinnast ja tootlusest.

Lisaks lootis Kadarik, et riigiettevõtete börsiletulek paneb paljud ühisrahastuse fännid mõtlema raha paigutamisele aktsiatesse.

"Börsiettevõtte aktsia laseb üldiselt rahulikumalt magada kui osalus ühisrahastuses, mis on paljude väikeinvestorite hulgas väga populaarne. Ühisrahastuse riskide mittehindamine võib ühel hetkel väga valusasti kätte maksta, sest tootlus ja risk on alati pöördvõrdelised. Minu hinnangul seda ühisrahastuse puhul praegu siiski veel osaliselt ei tajuta," leidis Kadarik.

Kadarik nõustus, et Enefit Green ja Tallinna Sadam on kaks täiesti erineva riskiprofiiliga ettevõtet. Ühiseid nimetajaid otsides saab esile tuua juhtkonna kompetentsi.

"Valdo Kalm on ennast tõestanud juba tugeva börsiettevõtte juhina Eesti Telekomi ajast. Aavo Kärmase juhtimismõtted on mulle olnud sümpaatsed Omniva juhina. Mõlemad on juhid, kelle kätte ma oma raha usaldaksin," sõnas Kadarik.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul ei toimu ettevõtte 49% vähemusosaluse avalikku esmaemissiooni ehk IPOt enne Nelja Energia ostu lõppu. Seega sõltub see osaliselt konkurentsiametite menetluse kiirusest. Pealegi tuleb IPO korraldamiseks leida optimaalne aeg ehk arvestada turu hetkeseisuga. "Pigem jääb see 2019. aastasse," sõnas Tõniste.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter lisas, et avalikkust teavitatakse aktsiate börsil noteerimise kohta, kui asi jõuab nii kaugele.

"Arvestades hiljutist Nelja Energia tehingut, käesoleval aastal ees ootavat 152 miljoni euro suurust võlakirja lunastamist ning võimalikke teisi strateegiast tulenevaid investeeringuid, oli täiendavate laenulepingute sõlmimine vajalik," põhjendas Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.

Sutter lisas, et suurt osa laenulepingutest kasutusse ei võeta, kuna Eesti Energia likviidsuspositsioon on hea. Rahvusvahelised reitinguagentuurid nõuavad ka likviiduspuhvri olemasolu.

Kontsernil on ambitsioonikas tulevikuplaan. Strateegia näeb ette kasvatada 2022. aastaks taastuvatest ja alternatiivsetest energiaallikatest toodetud elektri osakaal 40%ni. Selleks on vaja rajada uusi tootmisvõimsusi.

Näiteks ühe võimalusena on Enefit Green valmis investeerima Tolpanvaara tuulepargi arendusse Soomes. Kui teemaplaneering saab järgneva pooleteise aasta jooksul kinnitatud, on võimaliku investeeringu maht 100–150 miljonit eurot.

Samas soovitakse põlevkivi otsepõletamist vähendada ning õli ja elektri koostootmise osakaalu kasvatada. Suure osa investeeringutest moodustavad endiselt elektri jaotusvõrgu töökindluse ja kvaliteedi kasvatamiseks tehtavad otsused.

"Lühiajaliselt Eesti Energia küll kasvatab võlga. Kuid suureneb kontserni jätkusuutliku taastuvenergia tootmine ja väheneb finantstulemuste sõltuvus heitlikest CO2 emissioonikvootide turuhindadest. Pikemas perspektiivis paraneb ka omanikule dividendi maksmise võimekus," lubas Sutter.