Palo: ma ei tahtnud draamat teha

Urve Palo nõustus Äripäeva küsimustele vastama kirjalikult. Küsimusele, kas jutud, justkui oleks ta erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski peale pahane, et ta ei kaitsnud Palot, kui Palo kaitses Ossinovskit Indrek Saare sõnade eest, Palo ei vastanud.

Olen olnud neli korda minister, alates aastast 2007. Seega olen pea pool poliitikas oldud ajast töötanud ministrina. See on väga raske ja pingeline töö, kuid olen seda teinud missioonitundest. Olen jõudnud enamuse oma ideedest, mille pärast ma poliitikasse tulin, teostada. On aeg, et tulevad uued tegijad.

Olen endiselt olnud erasektoris tööl kauem kui avalikus sektoris ning ka tippjuhina olen erasektoris töötanud kauem kui ministrina – vaatamata sellele, et olen ministrina töötanud kuus aastat. Kui ma kunagi poliitikasse tulin, ei näinud ma ette, et minu poliitikukarjäär saaks olema pikem kui erasektori oma.

Olengi kauaks jäänud. Tekkis oht, et kui ma osalen järgmistel valimistel, siis olen juba poliitikas olnud kauem kui erasektoris. Seda ma ei taha lasta juhtuda. Seetõttu tegin juba viimaste valimiste ajal otsuse, et ma rohkem ei kandideeri. See oli enam kui kolm aastat tagasi.

Esimesed sammud astusin selle tõestuseks juba aasta tagasi, kui SDE üldkogul juhtorganitesse enam ei kandideerinud. Enne olin aseesimees ja juhatuse liige. Nüüd seitse kuud enne valimisi on õige aeg ka see välja öelda. Muidu ma petan nii oma erakonda kui ka valijaid. Olen jõudnud praeguses ametis suurema osa oma ministriportfelli plaanidest ka käivitada. Sügisest oleks naguniigi alanud valimisteks ettevalmistumine.

Tõsi, erakonna mõne juhtliikme reaktsioon minu arvamusele kiirendas lahkumisotsuse avalikustamist maksimaalselt mõne kuu võrra.

Olen nii laiemalt poliitikast ja sellega kaasnevast avalikust tähelepanust kui ka kitsamalt parteipoliitikast väsinud küll. Ja see ei ole kuidagi seotud ühegi konkreetse erakonnaga. On väga vähe inimesi, kes on kandnud nii pikalt ja nii mitme ministri portfelli kui mina. Eks see kõik ammendab ennast lõpuks.

Ma ei soovinud teha oma otsustest draamat, sest draamat siin ei ole. See on normaalne asjade käik ja minu õigus teha otsuseid enda elu puudutavates küsimustes. Suur pressikonverents oleks minu jaoks paistnud liiga dramaatiline.

Erasektoris käivad asjad otsuse tegemisest kuni elluviimiseni palju kiiremini kui avalikus sektoris. Marju Lauristin on öelnud, et poliitikas peab kulutama ca 90% ajast asjade selgitamisele ja vaid 10% sisuliste asjadega tegelemisele. Paraku on tal õigus, kuid mind on vastupidiselt sellele alati motiveerinud sisuline töö ja sellele keskendumine, mitte asjade näilisuse loomine. Lisaks on erasektoris aega rohkem meeskonda üles ehitada, seda arendada ja üheskoos seatud eesmärkide suunas liikuda. Igatsen seda.

Võtan kaasa austuse inimeste vastu, kes Eesti riiki teenivad. Avalikus sektoris töötab uskumatult palju oma tööd südamega tegevaid professionaale. Tahaksin näha vähem vastandumist ja enam koostööd avaliku ja erasektori vahel. Avaliku sektoriga suhtlemisel on suur eelis, kui tead, kuidas see sektor tegelikult toimib. Usun, et mul on see kogemus olemas.

Ettevõte on kui väike mudel riigist. On teaduslikult tõendatud, et nendes riikides, kus kihistumist on vähem ning sotsiaalkaitsesse investeeritakse rohkem, on pikaajaliselt stabiilsema majanduskasvuga. Arvan, et see rakendub ka ettevõtete tasandil.

Samuti usun, et väga paljud ettevõtjad suhtuvad oma ettevõttesse sotsiaaldemokraatialikult, soovides ettevõtte sidusust tõsta, ja ka mina kuulun nende sekka. Inimestele meeldib näiteks töötada pere- ja töötajasõbralikes ettevõtetes, Äripäev on lausa nende hindamiseks metoodika välja töötanud.

Olen järjekindlalt, alates juba rahvastikuministri aegadest, seisnud lastetoetuste tõusu, vanemahüvitise paindlikuks muutmise ja riikliku elatusrahafondi loomise eest. Mul on hea meel tõdeda, et tänaseks on kõik need ideed teostunud.

Olen uhke ka selle üle, et õnnestus murda pikaaegne monopol parvlaevaliikluses. Oma praeguse portfelli üheks oluliseks osaks olen algusest peale pidanud tööstussektorit. Praegu annab Eesti tööstussektor pea 70% meie ekspordist. Seetõttu avasin tööstusettevõtjatele uusi laenuvõimalusi, võrkudega liitumise toetusi ning lõpusirgele on jõudmas ka ettevõtete tootmisprotsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus. Kuna tootearendus on suure riskiga valdkond, siis leian, et see on küll koht, kus riik peab õla alla panema. Uute toodete väljatöötamist rahastav riiklik toetusmeede on samuti peagi avanemas.

Usun ka, et Eesti e-riik ei tohi olla vaid ilus sõnakõlks ning kõigil Eesti inimestel peab olema võimalus e-riigi teenuseid mugavalt kasutada. Meil ei ole e-teenustest kasu, kui inimestel ei ole kodus internetiühendust. Loodan, et tänu viimasele miilile ehk kiire interneti ühenduse viimisele piirkondadesse, kus internetti ei ole või ei ole see piisava võimekusega, saavad rohkemad inimesed riiklikest e-teenustest osa. Viimase miili teostaja leidmiseks konkurss käib.

Samuti on Kredex edukalt avanud toetusmeetme kohalike omavalitsuste elamumajanduse arendamiseks. Ikka selleks, et toetada eelkõige ettevõtluse arengut ka väljaspool Tallinnat ja Tartut.

Ministrina ametis olles ei oleks soliidne samal ajal uut töökohti otsida. Pean seda isegi ebaeetiliseks. Võtan kõigepealt aja maha. Minu põhiline kompetents läbi nii kogemuste kui ka hariduse on eelkõige juhtimine ja turundus.