Suvekoolis ajavad võrseid uued idud

Äripäeva hommikustuudios käisid suvekooli mentorid, GrabGadi ja MTÜ Eesti 2.0 asutaja Hardi Meybaum ja TransferWise'i arendusjuht Alvar Lumberg.

Meybaum: Esimene päev on alati positiivne, on palju ideid, käib tiimide koostamine. Ideed on sageli üsna ambitsioonikad ja viie päevaga mitte saavutatavad. Teine päev läheb usinaks ehitamiseks, selgub, et oskused ei olegi võib-olla kõige paremad ja tuleb juurde õppida. Kolmas päev on kõige raskem: pool nädalat on läbi ja ei ole erilist progressi. Täna on selline päev, kus võib minna väga kaua. Eelmine aasta tehti tiimitööd kella kaheni öösel. Reedel toimub ideede presenteerimine.

Algus on olnud ootuspärane, sarnane eelmisele aastale.

Meybaum: Oleme hoidnud õpilaste hulka samas suurusjärgus. Eelmine aasta oli 70 ja sel aastal umbes sama palju. See on hea hulk, kus saame luua väiksed tiimid, tuua kvaliteetseid mentoreid (keda on umbes 20 – toim). Ise ma elan Ameerikas ja iga kuu ilmub Eesti kohta vahva artikkel, kuidas Eesti on kõva e-riik ja alati mainitakse ka seda, et Eestis oskavad esimese klassi õpilased juba programmeerida. See tundub kõikidele uskumatu, aga see on see, kuidas Eestit turundatakse. Kui me eelmisel aastal seda üritust korraldasime, siis tuli välja, et tegelikult väga vähesed teavad, mis asi on programmeerimine. Üks asi, mida me oleme võrreldes eelmise aastaga muutnud, on see, et teisipäeva hommikul tegime programmeerimise ja riistvara füüsiliste toodete tootmise kiirkursuse. Oleme üritanud õpetada praktilisi oskusi, mis on suurim muutus võrreldes eelmise aastaga.

Lumberg: Meile sai see koostöö alguse eelmisel aastal siis, kui Taavet Hinrikus (TransferWise'i asutaja) ja mina käisime mentordamas suvekooli tiime. Sel aastal mõtlesime, kuidas tähistada Eesti 100. sünnipäeva - ja et meie jaoks on oluline teema noorte tehnoloogiaharidus ja loov probleemilahendus ja oskused, siis tundus mõistlik kaks asja kokku panna ja annetasime sel aastal veebruaris saadetud maksete teenustasud Eesti 2.0 „Hüppelaua“ korraldamiseks. Loodame, et läheb korda.

Meybaum: Absoluutselt! Me oleme väga tänulikud selle annetuse ja kingituse eest.

Alvar: Kõige silmatorkavama tähelennu, mis on ehk palju öeldud, tegid kaks noormeest, kes ehitasid sõrmejäljelugeja lukuga seljakoti. Ehitasid selle täiesti valmis ja see töötas eelmise suvekooli lõpuks. Nüüd on nad silma torganud paljudele Eesti idumaailmade tegijatele. Täna on neil LIFT 99 koostöökeskuses oma laud ja nurgake, saavad seal järgmistele ideedele hoogu sisse anda.

Meybaum: See oli meeldiv üllatus, sest tegelikult on eesmärk tuua õpilased viieks päevaks kokku ja anda neile enesekindlust, et viie päevaga on võimalik midagi valmis ehitada. Eesmärk ei ole aidata teha neil ärisid/start-up'e. See, et Safe Sack seljakotil niimoodi läks, on meile boonus.

Meybaum: Olen vaadanud oma lühikesele karjäärile tagasi ja kõik head asjad minu elus on juhtunud siis, kui olen teinud projekte. Ametikõrgendus tänu sellele, et olen teinud huvitava projekti, olen leidnud uusi töökohti tänu sellele. Ka GrabCad algas projektina, mitte ettevõttena. Absoluutselt, oleks tahtnud ise sellisel fokuseeritud nädalal teha projekti teistega koos, mitte üksi. Sest teistega on palju huvitavam asju teha. Isiklikust kogemusest tuli see idee.

Lumberg: Minul kõrvaltvaatajana on hästi tore vaadata, et aina rohkem mõeldakse käegakatsutavate toodete peale. Ei ole see maailm nii api- või veebikeskne. Ehk on äppe ja veebisaite lihtsam teha, natuke on vaja osata programmeerimist, veidi disainida, ja tulebki. Füüsiline maailm on kindlasti raskem. Aga äpp kipub mõnikord tilu-liluks, sest selleks, et see ka väärtust pakuks, peab seal olema vägev teenus taga. Riistvaramaailm on palju rahuldustpakkuvam.

Meybaum: Huvitav on vaadata selle ja eelmise aasta ideid, suur korrelatsioon on toimunud Eesti start-up'i maastikuga. Sul on market place, kus vahendatakse mingeid tooteid, see aasta on konsoolirent, kus üks tiim vahendab konsoole. On palju õpimisäppe ja paar riistvaratiimi. Üks tiim ehitab sellist toodet, mille paned koju kardina külge ja see muudab tavalise kardina targaks kardinaks. Andur on küljes ja kui näed, et väljas läheb pimedaks, siis mootor paneb kardinad kinni.

Meybaum: Olen sellega tugevalt seotud, kuna töötan riskikapitalistina, kelle töö on investeerida idudesse. Küll rohkem Silicon Valley ja USA’s. Vähem Eestis ja Euroopas, kuigi loodan ka siin rohkem investeerida. Ühelt poolt tundub, et Eestis on start-up-i-buum. See ei erine väga palju Silicon Valleyst. Kui me GrabCadiga alustasime 8 aastat tagasi, siis oli praktiliselt võimatu Eestist investeeringuid saada ja pidime minema USAsse. Tänaseks on see oluliselt muutunud. Sul on väga palju varajase faasi investeeringuid kättesaadavaid ja see toidab uute ettevõtete alustamist. Arvan, et buum ei ole halb asi, kui me vaatame, kuhu ühiskond liigub - me muutume üha rohkem digitaalseks ja iga ettevõte on muutumas tehnoloogiaettevõtteks. Neid võimalusi, kuhu ehitada tooteid, on nii palju, et ma ise usun, et me oleme üsna algusjärgus suures trendis, kus me muutume kõik järjest rohkem digitaalsemaks.

Meybaum: Jah, olen küll. Veedan 99% ajast USA’s, aga Eesti on endiselt väga tähtsal kohal ning loodan üha rohkem ka Eestisse investeerida. Olen teinud Eestisse ühe investeeringu. Oleme Matrixiga investeerinud Starshipi ja toetanud Ahti Heinla projekti, mis on huvitav ja mille suhtes oleme väga entusiastlikud.

Meybaum: Kui me plaaniks, siis oleks juba ära teinud. Otsused käivad väga kiiresti. Olen vaadanud paari projekti üsna lähedalt. Väga positiivselt olen üllatunud pigem ideede suurusest kui ideede kvaliteedist. Tunnen ennast esimest korda vanana, kui siin Eestis uusi start-up'i asutajaid näen. Nad on energilised, õige mõtlemisega ja tahavad maailma vallutada.

Meybaum: Ma ei hakkaks seda siin kommenteerima.

Meybaum: Ausalt, ei tea rikaste edetabelist midagi, ei oska öelda. Maksan makse USAs, arvan, et siia Eesti tabelisse ma täna ei jõua.

Tervet hommikuprogrammi saate kuulata siit.