Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tsahkna: mul pole vajadust end poliitikas eksponeerida
„Ma imestan, et minu isiksuse vastu nii suurt huvi tuntakse,“ ütles riigikogulane Margus Tsahkna küsimuse peale, kas ta liitub liikumisega Eesti 200 või ei.
Margus Tsahkna ETV saate "Foorum" salvestuel aastal 2016. Foto: Andres Haabu
Tsahkna lubab lõplikult teada anda, mida ta edasi teeb, suve lõpus või sügisel. „Ma pole teinud saladust, et olen käinud Eesti 200 üritustel, täpselt nagu ka paljud teised. See on mulle südamelähedane algatus,“ ütles Tsahkna. Paraku peab Eesti 200 tema sõnul esmalt ise otsustama, mida nad tegema hakkavad – kas liikumisest saab erakond või ei?
Tsahkna lahkus nii valitsusest kui ka oma erakonnast IRList, praeguse nimega Isamaast, eelmisel aastal. „Olen olnud piisavalt kaua poliitikas, seega pigem ootan poliitikasse uusi tegijaid,“ ütles ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis. „Eks ma annan teada, mis ma teen, kuid isiklikku tähelepanuvajadust end poliitikas eksponeerida mul pole,“ ütles ta.
Tahab riigikogu reformida
Küll aga on Tsahkna võtnud viimasel ajal üsna palju poliitikateemadel sõna. Hiljaaegu sattus ta sõnavahetusse EKRE liikme Martin Helmega, nimetades teda Venemaa jaoks kasulikuks idioodiks. Sel nädalal käis ta aga välja viis ideed (vt artikli lõpus), mida peaks tegema, et riigikogu töö oleks efektiivsem. Ta nimetas ideid riigikogu reformiks ja plaanib nendega riigikogu ette minna sel sügisel.
„Mind ajendas seda kirjutama Eiki Nestori sõnavõtt, justkui poliitikud peaksid oma liistude juurde jääma. Justkui oleksime näinud piisavalt ettevõtjaid, kes tahavad hakata poliitikuks, kuid kes lahkuvad sellelt alalt üsna pea. Ma ei ole sellega nõus,“ ütles ta.
Kuula intervjuusid Margus Tsahknaga ja Andres Herkeliga riigikogu reformimise teemal alates 36:40 ja 53:16.
Ühe ideena pakub Tsahkna välja, et kõiki erakondi rahastataks sama suures mahus, 250 000 euro suuruse summaga. Praegu saavad erakonnad riigieelarvest 5,4 miljonit eurot aastas, mis jaguneb vastavalt riigikogus saadud kohtadele. Erakonnad võivad koguda ka liikmetelt liikmemaksu ning füüsiliste isikute annetusi. Liikmemakse suudetakse koguda keskmiselt vaid pisut enam kui kümnelt protsendilt liikmetelt.
„Mina kindlasti pole see inimene, kes tahaks, et me riigi kulutusi suurendaksime,“ ütles ta. „Olles olnud ise ühe suure erakonna esimees, tean väga hästi, et suurem osa riigieelarvest saadud rahast kulub erakondade poliitreklaamiks,“ rääkis ta.
„Enamik erakondi on veel võlgu ka. Millegi pärast tuleb välja, et mida suurem erakond, seda rohkem see võlgu on,“ lisas Tsahkna. Tema sõnul tehakse tihti poliitkampaaniaid võlgu. „Öeldakse, et „me saame valimistel à la 20 kohta, tehke meile see reklaam ära ja me garanteerime, et suuname järgmised neli aastat rahavoo teie agentuuri.“ See ei arenda mitte kuidagi demokraatiat. See raha tuleks suunata hoopis kompetentsuse suurendamiseks,“ lajatas Tsahkna.
Eks varemgi ole käidud välja ideid, kuidas vähendada riigikogu liikmete arvu või nende palku. Paraku kipuvad need jääma vaid juttudeks ja tegudeni ei jõuta. Küsimuse peale, miks peaks riigikogu seekord Tsahknat kuulda võtma, vastas ta, et erinevalt varasematest ideedest ei vaja tema ettepanekud põhiseaduse muutmist.
Riigikogu saadikutel on fraktsiooniorjus
Probleemi püstitamisega tuleks Tsahkna ettepanekuid kindlasti tõsiselt võtta. Iseasi on jällegi, kui paljud neist teostatavad on. Umbes pooled neist kattuvad ka Vabaerakonna vaadetega. Samas ei poolda meie kindlasti igale riigikogu saadikule eraldi nõuniku andmise ideed. Sellise idee täideviimiseks tuleks enne ikka väga palju muuta. Praegusel kujul on see kulukas ja tooks lihtsalt veel 101 broileri palkamise.
Põhiprobleem on selles, et riigikogu saadikud ei ole vabad, neil on fraktsiooniorjus peal. Saadikud ei saa üksi midagi riigikogus ära teha, sest nad on juba töökorralduslikult fraktsiooniliikmetest kehvemas positsioonis. Selle negatiivne külg on see, et see pärsib saadikute isiklikke algatusi ja väljendamisi. Praegu on fraktsioonide ühisavalduste roll riigikogu kodukorra tõttu pealepressiv.
Probleeme riigikogus on veel palju. Vabaerakonna arvates on suurim probleem erakondade ülerahastamine. See rikub konkurentsi. Samuti on kuluhüvitised liiga suured, neid ei kasutata otstarbeliselt. Samuti on meil mitu topeltministrit.
Paraku muutuvad asjad alles siis, kui poliitiline eliit on ise valmis end piirama. Kahetsusega nendin, et ka praegune riigikogu koosseis pole oma kodukorra muutmiseni jõudnud, kuigi isegi esimees Eiki Nestor on öelnud, et seda peaks kindlasti tegema. Ikka see takerdub alati kuskile.
Arvan, et riigikogu saadikutele tuleb tegelikult kasuks vahepeal n-ö riigikogu aknaalusel real ehk fraktsioonivabal positsioonil istumine. See annab riigikogu töökorraldusest ja elust hoopis teise pildi.
Andres Herkel, Vabaerakonna esimees
Tasub teada: riigikogu tugevdamise reformi sammud
Margus Tsahkna pakkus riigikogu reformimiseks välja viis sammu. Esiteks soovitas ta panna kõik riigikogu ja komisjonide istungid ühele nädalale kuus, kuna praeguse korralduse järgi on riigikogulasel töötunde kuu aja peale kokku vaid 42. Võrdluseks, nii-öelda tavatöötajal on töötunde nädalas 40.
Teiseks pakub Tsahkna välja, et peaks riigikogulaste palka kärpima, kas või näiteks Eesti keskmise palgani. Praegu on riigikogu liikme palk üle 3000 euro kuus, aga Eesti keskmine palk on pisut üle 1200 euro bruto.
Kolmas ettepanek on, et igal riigikogu liikmel oleks personaalne nõunik, kellele on kehtestatud konkreetsed ja karmid nõuded, et vältida näiteks sugulaste palkamist.
Nõuniku ülesanne on tegeleda seadusandlusega ja koostada muudatusettepanekuid. Ta on abimees, et riigikogu liige oleks ette valmistatud otsuste langetamiseks. See annaks riigikogu liikmetele kompetentse toe ning muudaks nad iseseisvamaks ja sõltumatumaks erakondade tagatubadest.
Neljandaks tahab Tsahkna vähendada erakondade riigieelarvelisi eraldisi ning maksta kõigile riigikogus esindatud erakondadele võrdselt. Vabanenud raha läheks riigikogu liikmete abide süsteemi fondi. Riigikogus esindatud erakonnad saaksid riigieelarvest 250 000 eurot aastas. Selle raha eest on neil võimalik pidada üleval kontorit, mis tegeleks erakonna töö korraldamise ja kommunikatsiooniga. Kampaaniate raha tuleks kokku saada liikmete ja annetajate toetustest.
Viiendaks teeb Tsahkna ettepaneku muuta valimisnimekirjad üleriigiliselt avatuks ja kaotada ära valimispiirkonnad.
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.