Tallinna lepingupartner liikus Aivo Pärnaga seotud firmale

MRP senine ainuomanik Rein Vinni jäi ettevõtte ümber toimuva selgitamisel kidakeelseks. Miks on teie osalus ettevõttes vähenenud maikuus 10 protsendile? „Seda ma praegu ei kommenteeri. Vaatame, mis siin edasi juhtub,“ sõnas Vinni napilt.

Maikuus omandas MRPs enamusosaluse APW Varahaldus OÜ ning juulis tuli Vinni kõrval bussiveofirma juhatusse Liis Puidak, kes on varem olnud näiteks Pärna firma UP Varud juriidiline esindaja.

Pärna juhitava APW Varahalduse omanikuks oli maikuuni OÜ HHL Rühm kaudu meedia- ja kinnisvaraärimees Hans H. Luik. Praegu on ettevõtte omanikuks Tõnu Põder, kes varem on kuulunud Pärnaga seotud firmade juhtorganitesse.

Pärna sõnul on MRP omanikeringis toimunud muutuse põhjuseks see, et Vinni on juba 73aastane ning aktiivsest ettevõtlusest tagasi tõmbumas. „Ta on juba eelmisest sügisest saadik otsinud investoreid,“ teadis Pärn.

Samas on bussivedajate hulgas räägitud juba aastaid nii MRP majanduslikest raskustest kui ka Pärna niiditõmbamisest ettevõttes. Neid jutte on nii Vinni kui ka Pärn varem Äripäevaga vesteldes tagasi lükanud. Kuid Pärnal on olnud täisvolitus esindamaks MRPd erinevatel bussiveohangetel.

Näiteks Tartu bussiveohange oli Äripäeva andmetel üheks põhjuseks, miks Pärn mullu oktoobris kaitsepolitsei poolt kinni peeti. Hanget korraldanud linnamajanduse osakonda kureeris samuti kapo uurimise alla sattunud reformierakondlasest abilinnapea Valvo Semilarski.

MRP-l on hiljuti tekkinud 113 000 euro suurune maksuvõlg, enamus sellest võlgnevus sotsiaalmaksu tasumises. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul hoiab linn maksuvõlal silma peal. „Meie huvi on, et lepingu täitmist jätkatakse ilma vigadeta. Siiani pole meil pretensioone ega põhjust lepingu ülesütlemiseks,“ kinnitas Harjo.

Transpordiamet on tema sõnul olnud kontaktis ka liisingufirmadega, kellelt MRP on oma bussid liisinud. „Kui mingisugused ohumärgid hakkavad rohkem ilmnema, siis loomulikult me hoiame kätt pulsil ja oleme ettevõtte juhtidega kontaktis. Viimasel kokkusaamisel MRPga andsid nad lubaduse, et kui neil midagi halvasti läheb, siis nad annavad sellest linnale varakult teada. Jääme uskuma,“ lausus Harjo.

Vinni kinnitusel läheb ettevõttel praegu hästi ning maksuvõlg on ajutine.

MRP majandusraskuste peapõhjuseks peetakse 2015. aastal võidetud Tallinna 11 liini bussiveohanget, mis võideti liiga madala hinnaga. „Jah, natuke madal oli küll. Ei saa salata,“ tunnistas Vinni kevadel Äripäevale. Siis kinnitas ta, et otsib investoreid ning et Hans H. Luik on käendanud MRP Linna Liinid kohustusi krediidiasutuse ees.

Pärna sõnul ei ole Luige ettevõte MRP kohustusi käendanud, toimusid ainult selleteemalised läbirääkimised.

Aastaid oli MRP majandusaasta aruannetes välja toodud ka enam kui paarisaja tuhande euro suurune nõue Pärna ettevõtte Car Rent Group OÜ vastu. Koos intressidega küündis laenunõue 2016. a lõpu seisuga 218 558 euroni. Audiitor juhtis sellele MRP juhatuse tähelepanu, et nad rakendaks nõude laekumiseks abinõusid, sest nõude mittelaekumine halvendab ettevõtte finantsseisundit.

Kevadel rääkis Vinni, et see võlg on vaja kätte saada. Märtsis esitaski MRP Pärna ettevõtte vastu pankrotiavalduse. Tartu maakohus võttis avalduse menetlusse ning ajutine pankrotihaldur tuvastas, et Car Rent Group OÜ-l oli vara 124 eurot ning kohustusi üle 961 000 euro.

Pärast jaanipäeva toimunud kohtuistungile menetlusosalised aga enam ei ilmunud ning seega puudus kohtul alus menetluse jätkamiseks.

Pärn ütles, et pankrotiavaldus tuli talle üllatusena. Tema arvates anti Vinnile survestamiseks nõu ning selle kaudu sooviti MRP eest paremat hinda saada. Pärna sõnul on see kahe ettevõtte vaheline probleem praeguseks lahendatud.

Pärna kinnitusel jätkab MRP Tallinnaga sõlmitud lepingu täitmist ning plaanis on kaasata investoreid.

MRP sai 2016. aastal Tallinna linnalt ligi 1,2 miljoni liinikilomeetri eest dotatsioonina 4,1 miljonit eurot. Aasta lõpetati 30 700 euro suuruse kasumiga. Eelmise aasta majandusaruannet pole MRP veel esitanud.

Bussivedajate seas iseloomustatakse Keskerakonda kuuluvat Rein Vinnit veidi kinnise olemisega sõnapidajast kõva töömehena. Ta pole lobistajatüüpi, kuid paraku on hangete kaudu äri ajajatel vaja otsustajatega suhteid hoida ning vajadusel osata välja peilida hanketingimuste nõrgad kohad. Seda mõistab väga hästi teha Aivo Pärn. Osava lobisti ning vaidlustajana on Aivo Pärn pea alati suutnud bussiveohangetel vett segada. Viimastel suurematel hangetel on Pärn esindanud MRP huve.

Vinni bussiveoäril on Tallinna linna eelarve küljes rippudes olnud paremaid ja halvemaid aegu. Kui 2006. aastal võttis Vinni ettevõttest pea 128 000 eurot dividende (2 miljonit krooni), siis sama aasta lõpetas ettevõte ligi 307 000 euro (4,8 miljoni krooni) suuruse kahjumiga. Majandusaasta aruandes märgiti, et aprillis lõpetati busside kasutusrendilepingud ning bussid anti üle GoBusile, kellelt neid hakati rentima. Tollal oli Pärn GoBusi üks juhatuse liikmetest ning ta kuulus firma AP Oil kaudu ka ettevõtte omanikeringi.

Mitmed bussiveoäris toimetavad allikad meenutavad, et MRP jäi kütust tarninud Go Oilile võlgu ning tollest ajast hakkaski Pärn bussifirma juures toimetama.

MRP kolmeliikmelisse nõukogusse asusid 2007. aasta alul Hillar Toobal ja Urmas Kitse. Mõlemad on olnud Aivo Pärna äripartnerid. Kitse oli ka Pärna juhitava OÜ SP Rally Project nõukogu liige.

Järgneval paaril aastal juhtis MRP audiitor tähelepanu ettevõtte ebastabiilsele majandusseisule. „Madal maksevõime ja varad on põhiliselt finantseeritud võõrvahenditega. 2010. aasta maikuus toimunud ühinemine emaettevõttega mõjutas veelgi negatiivset finantsseisu seoses emaettevõtte kohustuste ülevõtmisega,“ kirjutas audiitor majandusaasta aruandes.

Toobal ja Kitse lahkusid 2013. aasta kevadel MRP nõukogust ning sinna sai Ken Järveoja, kes on pikalt olnud Aivo Pärna rallisõitjast poja Sander Pärna kaardilugeja.

Aivo Pärn ja Järveoja on koos kuulunud ka MRP-lt laenu saanud Car Rent Group OÜ juhatusse. Ettevõtte emafirma on Aivo Pärnale kuuluv Wipestrex Grupp OÜ.

Peale seda kui MRP kujundati 2014. aasta sügisel aktsiaseltsist ümber osaühinguks, pole ettevõttel enam nõukogu.