Üüritulult maksud maksmata? Võid varsti maksuametnikult kirja saada

Kuigi üüritulu deklareerimine iga aastaga kasvab ja summad suurenevad, jääb riigil üüritulult aastas siiani saamata 20-25 miljonit eurot, ütles maksuameti pressiesindaja Kaia-Liisa Tabri.

Eelmisel aastal esitati maksuametile kokku 6679 eluruumi üüritulu deklaratsiooni, mis on 32 protsenti rohkem kui aasta varem. Deklareeritud üüritulu summa kasvas sealjuures 21 protsenti, 18,05 miljoni euroni. Keskmine üüritulu ühe deklaratsiooni kohta oli umbes 2700 eurot aastas ehk keskmiselt 225 eurot kuus.

Kinnisvaraportaal Kinnisvara24.ee analüüsi põhjal võib aga öelda, et Eesti keskmine igakuine üürisumma on hoopis 420 eurot ja arvestuslik üürituru suurus on seega vähemalt 105 miljonit eurot aastas. Maksuamet lubab deklareeritavast üüritulust maha arvata 20% üüritulu summast (üürileandmisega seotud kulud). Kui eeldadada, et kõik deklareerijad seda võimalust kasutavad, on Eesti üürituru suurus aastas ligikaudu 85 miljonit eurot, hindas kinnisvaraportaal.

Maksu- ja tolliameti kinnitas, et üüritulu maht on samas suurusjärgus, kui portaali uuring näitab. "Positiivne on, et aasta-aastalt üüritulu deklareerimine kasvab ja summad suurenevad. Näiteks eraisiku saadud üüritulu kasvas eelmisel aastal 25%, tulu deklareeriti 15,8 miljonit eurot," märkis Tabri.

Eraisikute üüriturgu kontrollib maksuamet füüsilise isiku tuludeklaratsiooni kaudu. Peatselt alustab maksuamet eelmise aasta deklaratsioonide järelkontrolliga. "Sellega seoses soovitame kõigil eraisikutel, kellel on eelmise aasta üüritulu deklareerimata, oma tuludeklaratsioon üle vaadata ja vajalikud parandused teha," ütles Tabri.

Selleks, et üüritulu paremini kätte saada, saadab maksuamet eraisikutele meeldetuletusi üüritulu näitamiseks tuludeklaratsioonis. "Samuti tegeleme pidevalt vihjetega ja võtame riskianalüüsile tuginevalt inimestega otse ühendust, et neile deklareerimise kohustust meelde tuletada," ütles ta.

Kinnisvaraportaali tegevjuht Paavo Heil nentis, et suur osa Eesti inimesi, kes korrektselt oma üüritulu deklareerivad, on ebavõrdses olukorras, kuna teised üürileandjad saavad alusetult oma vara pealt 20 protsenti rohkem tulu või saavad selle võrra odavamat üürihinda pakkuda.

Ta hoiatas, et üüriraha mitteametlikult maksmine ja küsimine võib valusalt kätte maksta nii üürileandjale kui ka üürnikule. "Kahtluse korral kontrollitakse asjaolusid ka kuni seitse aastat hiljem. Üürniku jaoks aga võib olukord muutuda probleemseks siis, kui üürileandjaga tekib mingisugune vaidlus. Mitteametlikku üüri maksmist on tagantjärgi väga keeruline tõendada”, lisas Heil.