Tänasel valitsuse istungil ei toetanud justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud isikute kaitset.
- Vilepuhujaks nimetab ennast Hannes Veskimäe, kes levitas internetis videot, kus Luminori panga juht Erkki Raasuke kasutab vestluses töötajatega kohatut väljenduslaadi. Foto: Andras Kralla
Tegu on niinimetatud vilepuhujate kaitse direktiivi eelnõuga, millega soovitakse panna ettevõtetele kohustus luua ettevõttesisesed kanalid, mille kaudu saaksid töötajad teatada võimalikest rikkumistest.
Kaubandus-tööstuskoda vahendas, et peamise ja põhimõttelise probleemina näeb ministeerium eelnõuga kujundatava süsteemi bürokraatlikku struktuuri, mis kokkuvõttes ei pruugi soodustada rikkumistest teatada soovivate isikute tegevust ning mille negatiivseks kaasmõjuks on tuntav halduskoormuse kasv nii ettevõtjale kui avalikule sektorile.
Juuni saatis ka kaubandus-tööstuskoda justiitsministrile vilepuhujate kaitse direktiivi kohta oma arvamuse, milles toodi teiste probleemide hulgas välja ka ministeeriumi poolt nimetatud halduskoormuse kasv. Lisaks tõ koda esile, et töötajad võivad olla valmis teatama ainult töötajaga samal tasemel olevate töötajate rikkumistest ning tekib ka olukord, kus vilepuhuja ei kanna avalikustamisega seoses mingit vastutust, sest rikkumisest teatav isik võib väita, et kõik avaldatud teave oli tema hinnangul seotud rikkumisega. Koda ei toetanud vilepuhujate kaitse direktiivi ning leidis, et direktiivis käsitletu on piisavalt tagatud Eestis kehtivate õigusnormidega.
Erkki Raasukese ja Hannes Veskimäe kaasus tekitas küsimusi
Vilepuhumine tõusis Eestis hiljuti teemaks seoses Äripäeva artikliga Luminori panga juhist Erkki Raasukesest ning Hannes Veskimäest, kes levitas Raasukest halvas valguses näitavat videot.
Google andis välja Luminori juhist Erkki Raasukesest tehtud skandaalse Luminorgate’i nime kandva video jagaja, kuid Raasuke sooviks kätte saada ka selle avaldaja ja tegija. Raasukese praegused sammud võivad kõrvaltvaatajatele näida kättemaksuna, kuid Raasuke võitleb enda sõnul oma õiguste eest. Samal ajal tõstatub küsimus, kuivõrd kaitstud on Eestis info lekitajad ja selle levitajad, nn vilepuhujad. Selleks nimetab ennast Hannes Veskimäe, kes levitas Raasukese videot ja kelle andmed pidi Google Raasukesele paljastama.
“Vilepuhujat aetakse Eestis taga nagu koera välja peal. See ei ole ilus pilt. Sada aastat saime täis ja kehtib sõnavabadus. Enam ei tehta liiga panga töötajatele, vaid vilepuhujatele – võimu kritiseerijatele, kellel on teatud kaitse, et võim ei saaks nendele liiga teha,” ütles Veskimäe. Võimuga võrdsustab ta Eesti üht tippjuhti Erkki Raasukest.
Erkki Raasukese esindaja Jaanus Mody sõnul ei ole Raasukesest tehtud videol, selle tegijal, ülespanijal ega levitajal vilepuhumisega seost, vaid nad hoopis õõnestavad vilepuhumise mõistet. Samuti pole Mody hinnangul täidetud vilepuhumise kriteeriumid: ei esinenud ühtegi õigusrikkumist, Äripäev kirjutas juba enne video avaldamist samal teemal ning video lisatekstis viitab autor hingevalule ja sellele, et tegu pole faktilise infoga. “Kindlasti ei ole vilepuhumiseks mis tahes viisil saadud salvestuste monteerimine, inimese mõnitamine, au ja nime kahjustamine.”
Loe Raasukese ja Veskimäe juhtumit puudutavat artiklit pikemalt
SIIT.Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.