Rahandusministeerium langetas majandusprognoosi

Samas on uus prognoos kooskõlas kommertspankade prognooside konsensusega, mis samuti prognoosivad Eestile tänavu 3,2-3,6 protsendi suurust kasvu. Sarnase hinnangu andis tänavusele kasvule ka Eesti Pank juunis.

„Eesti majanduse mõõdukas ja tasakaalus kasv jätkub. Töökohti luuakse juurde ja palgasurved püsivad, eelarves on selle valguses oodata ülelaekumist ning maksulaekumiste kasvu,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste teate vahendusel.

Järgnevatel aastatel on ilma valitsuse poolt täiendavaid otsuseid tegemata oodata ülejäägi vähenemist ning puudujäägini jõudmist prognoosiperioodi teises pooles, mis on tingitud nii suurenevatest sotsiaalkulutustest kui ka kasvavatest investeeringutest. Seega tuleb valitsusel strateegias võetud struktuurse tasakaalu eesmärgi nimel veel pingutada.

Ehk olulisemgi on tuleva aasta prognoos, mille järgi koostatakse ka järgmise aasta riigieelarve. Kui kevadel ootas riik, et majandus kasvab 3,2 protsenti, siis nüüd oodatakse rahulikumat, kolmeprotsendilist kasvu. Kommertspangad ootavad järgmise aasta majanduskasv on siiski toekam, pigem 3,2-3,6 protsenti.

"Kevadises riigi eelarvestrateegias on kokku lepitud, et eelarve tehakse struktuurses tasakaalus ning kuna tulu- ja kuluprognoosid on suve jooksul veidi muutunud, siis tuleb valitsusel selle eesmärgi saavutamiseks lähinädalatel tööd teha,“ kommenteeris Tõniste.

Aastatel 2019–2022 püsib Eesti majanduskasv 3 protsendi lähedal. Pärast eelmisel aastal toimunud kasvu kiirenemist areneb majandus edaspidi jõukohasemas tempos.

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2018. aastal on 0,8 protsendiga SKPst ülejäägis. Võrreldes seniste ootustega panustavad positiivselt maksulaekumised ning ka kohalike omavalitsuste eelarve seis on paranenud.

Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1385 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 3,6 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti. Ministeeriumi hinnangul palgatõus majanduskasvu suhtes liiga kiire ei ole.

Tarbijahinnad kasvavad tänavu 3,3 protsenti. Hinnatõusu veavad suurenenud energiahinnad, kuid oma osa on ka palgakasvu tõttu kallinevatel teenustel ning maksumuudatustel. Järgmisest suvest alates hinnatõus pidurdub, kuna energiahindade mõju taandub ning maksumeetmete mõju väheneb. 2021–2022 aastaks aeglustub hinnatõus 2 protsendini.