Danske paljastab uurimise tulemused

Esmaspäeval teatasid Taani poliitikud, et nad plaanivad karmistada riigi rahapesuvastaseid seaduseid. Danske Banki rahapesuskandaal on õõnestanud ühiskonna usku sellesse, et Taani ametivõimud suudavad rahapesu juhtumeid avastada, veel vähem lahendada, mistõttu otsustasid poliitikud viimaks midagi ette võtta, kirjutab Reuters.

Näiteks otsustas sotsiaaldemokraat Lisbeth Bech Poulseni sõnul enamik Taani valitsuserakondi, et trahv rahapesemise eest peaks tõusma lausa 700%. „On oluline, et me kehtestaks ühed Euroopa karmimad trahvid. Nii annaksime signaali, et me võtame juhtumit väga tõsiselt, sest see on kahjustanud Taani mainet väga palju,“ ütles Poulsen Reutersile.

Samas säutsus ettevõtlusminister Rasmus Jarlov Twitteris, et erakonnad arutasid uut rahapesuvastast strateegiat, ent lõplikule kokkuleppele veel ei jõutud. Reutersi täiendavatele küsimustele Jarlov ei vastanud. Jarlov on varemgi ajakirjanikega Danske teemal suheldes olnud kidakeelne – juulis vastas ta 15-le Äripäeva ajakirjaniku küsimusest kümnele „ei kommenteeri“.

Tõenäoliselt tutvustatakse uusi reegleid täna pärast seda, kui Danske Bank on viimaks esitanud oma uurimise tulemused. Kopenhaagenis toimub täna kohaliku aja järgi kell 10 pressikonverents, kus uurimise tulemusi tutvustatakse. Ka Äripäev annab kohapeal asjast ülevaate.

Samas ei kehtiks uued reeglid tõenäoliselt ainult Danske Banki kohta, kuna rahapesu juhtum leidis aset juba mitu aastat tagasi. Küll aga aitaksid karmimad reeglid edaspidi sarnaste juhtumitega paremini toime tulla.

Reuters kirjutas eelmisel nädalal, et Danske Banki tegevjuht Thomas Borgen keeldus 2013. aastal Danske Eesti haru äri koomale tõmbamast. Nimelt ütles panga ärisuuna juht Borgenile viis aastat tagasi ühel oktoobrikuisel koosolekul, et Eesti haru mitteresidentidest klientide toimingute maht on oluliselt suurem kui konkurentidel, mistõttu tuleks see üle vaadata ja võimalik, et ka vähendada. Borgen vastas selle peale koosolekul, et ta saab aru vajadusest leida kuldne kesktee, kuid ta arutaks teema üle väljaspool koosolekut. Danske uurimisega seotud isik ütles Financial Timesile, et selle lausega otsustas Borgen, et Eesti üksuse äri ei peatata. Danske panga kõneisik vastas Reutersile, et nad ei kommenteeri juhtumit enne, kui uurimistulemused on avalikustatud.

Analüütikud hindavad tõenäosust, et Borgen jätkab oma ametis, vaid 33% suuruseks, kirjutab Bloomberg. Danske Banki juhatuse esimehel Ole Andersenil on seevastu paremad väljavaated oma ametis püsida – analüütikud hindavad selle tõenäosust 54% suuruseks.

Taani panga Eesti harus pesti raha vahemikus 2007–2015. Kui alguses arvati, et pestud raha summa on umbes 8 miljardit dollarit, siis septembri alguses teatati, et uurijad vaatavad läbi lausa 150 miljardi dollari eest tehtud tehinguid. See teeb eurodes ligi 129 miljardit, kirjutas Wall Street Journal.

Panga uurijad ei ole veel kindlad, kas kõik see 150 miljardit dollarit on must raha. Võrdluseks: Eesti kõigi hoiuste summa on kõigest 17 miljardit eurot. Isegi Venemaa kohta on see summa üüratu ja võrdub sealsete ettevõtete kogukasumiga ühes aastas.

Danske Banki juht Ole Andersen palus lehele antud kommentaaris mitte teha järeldusi poolikute andmete põhjal, kuid möönis, et Eesti filiaaliga seotud tehingute maht on oluliselt suurem, kui varem eeldati.

Samas leiab Swedbank AB analüütik Mattias Frithiof Stockholmist, et Danske rahapesu skandaali rahasummade kohta liigub tegelikult üsna puudulik info. 150 miljardit on Frithiofi arvates liiga suur summa, mida uurida. Samas ei olegi uurijad öelnud, et kogu raha kahtlane on.

Uurimise käiguga tuttavad inimesed ütlesid Wall Street Journalile, et tavaliselt tulid üle maailma registreeritud varifirmade Danske Eesti kontodele Venemaalt summad, mis jaotati eri kontode vahel ning kanti seejärel edasi välismaale Türki, Hongkongi, Lätti, Suurbritanniasse ja mujale.

Praegu on Danske tegevus kriminaaluurimise all nii Taanis kui ka Eestis. Taani finantsjärelevalve hoiatas panka maikuus rahapesuvastaste meetmete puuduliku kasutamise eest ning käskis neil omakapitali tugevdada 800 miljoni euro võrra.

Tallinnas finantsnõustamisega tegeleva Cicero Capitali juht James Oates ütles lehele, et tema hinnangul oli nii suurte summade liigutamine ilma tähelepanu äratamata võimalik tänu mitmele vajakajäämisele Euroopa rahapesu järelevalves.

Esiteks ei olnud Danske Eesti filiaal Euroopa Keskpanga järelevalve all, teiseks ei allunud see filiaalina ka Eesti finantsinspektsioonile. Samal ajal oli Danske emapanga jaoks tegemist "vägagi iseseisva üksusega, mis kasutas rahapesuvastaste meetmetena oma süsteeme ja protseduure".

Eesti riigiprokuratuur hakkas suvel uurima Danske rahapesu, millega sattusid luubi alla peale töötajate ka panga endised juhid.

Briti finantsisti Bill Browderi kuriteoteates seisab kuue juhi nimi, kes kõik on praeguseks Danskest lahkunud, kuid kelle rolli rahapesus hakkab prokuratuur uurima. Juhtide kõrval leiab nimekirjast 20 töötajat. Äripäeva andmetel on nende hulgas peale suhtehaldurite ka assistente ja Moskva esinduse töötajaid. Kuna tegu on reatöötajatega, ei avaldanud Äripäev nende nime, vaid keskendub nende töö eest vastutanud juhtidele. Loe uurimise alla sattunud inimestest siit.

Äripäeva avaldas mullu sügisel esimesed uudised rahapesuskandaalist, mis tõid Äripäeva ajakirjanikele ka Bonnieri preemia. Lugusid saab lugeda siit: „Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti“, „Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis“ ja „Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni“.