Treenerid ei ole pelgalt spordijuhid, vaid Eesti eduloo vundament, kirjutab Taavi Tibar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Kui treenerid suudavad juba varases eas kujundada lastes sportlikud harjumused, siis loob see tervema ühiskonna, kus inimesed on võimelised kandma nii lahinguvarustust kui ka vastutust oma tervise eest,” kirjutab endine treener Taavi Tibar.
Terviseprobleemide vähendamine, sihikindlus, distsipliin, kogukonna loomine, Eesti rahvusvaheline maine ja kriitiline mõtlemine – kõik need aspektid võiksid aidata meie riigi edulugu uuendada ja selle arengut kiirendada. Aga kuidas seda saavutada? Treenerite suurem tunnustamine ja toetamine võiks olla üks võtmetegureid.
Eesti vajab tugevamaid ja tervemaid inimesi. Endine kaitseväe juhataja Martin Herem tõi ERRis välja, et „eelmise aasta tulemuste kohaselt on teenistust alustavate kutsealuste kehalise võimekuse testide miinimumnõuete täitmine olnud jõukohane vaid 28% sõduritele“. See tähendab, et 72% ajateenistusse astujatest ei suuda täita isegi elementaarseid kehalise võimekuse nõudeid.
Kuidas seda numbrit parandada? Ja laiemalt – kuidas tagada, et Eesti noored kasvavad tervemateks, tugevamateks ja sihikindlamateks inimesteks? Vastus on lihtne: investeerides treeneritesse. Kui treenerid suudavad juba varases eas kujundada lastes sportlikud harjumused, siis loob see tervema ühiskonna, kus inimesed on võimelised kandma nii lahinguvarustust kui ka vastutust oma tervise eest. Lisaks aitab liikumisharrastuse levik vähendada tervishoiusüsteemi koormust.
Treenerid kui suunamudijad
Eesti vajab juhte. Aga milliseid omadusi healt juhilt oodatakse? Strateegilist mõtlemist, suhtlemisoskust, otsustusvõimet, probleemide lahendamise oskust, emotsionaalset intelligentsust, vastutustundlikkust, järjekindlust ja vigadest õppimise võimet. Just need oskused kujunevad tugevate treenerite juhendamisel. Nii noortes kui ka täiskasvanutes.
Koolitatud ja spetsialiseerunud treener suudab luua keskkonna, kus sport pole pelgalt võistlemine, vaid ka platvorm enesearenguks ja sotsiaalseks mobiilsuseks. Sport võib anda noortele võimaluse omandada parem haridus, saavutada finantsiline kindlus ja liikuda elus edasi, olenemata nende taustast. Kuigi tippsport toob Eestile tuntust, sporditurismi ja majanduslikku kasu, on treenerite töö laiem ja sügavama mõjuga kogu ühiskonnale.
Miks meil pole piisavalt häid treenereid? Midagi ei ole teha, alustada tuleb rahast. Miks peaks noor pühendama oma õhtud ja nädalavahetused järgmiste Eesti tippjuhtide, kaitseväelaste ja spordisangarite kasvatamisele, kui IT-sektoris võiks ta sama ajaga kordades rohkem teenida?
2024. aastal oli Eesti mediaanpalk 1628 eurot, kultuuritöötajatel 1400 eurot, kuid treenerid teenisid keskmiselt vaid 1020 eurot. Seejuures otsustas valitsus 2025. aastaks vähendada oma osalust treenerite palgamaksetes, jättes selle koorma spordiklubidele.
Ent lisaks madalale tasule on probleemiks ka vähene tunnustus. Treeneritelt oodatakse lisaks sportlikele saavutustele ka noorte kasvatamist, kuid nende panust ei hinnata vastavalt. Töö- ja eraelu tasakaalu on keeruline hoida, sest treeningud toimuvad peamiselt õhtuti ja nädalavahetustel. Samuti on piiratud arenguvõimalused – kogenud treeneritel napib aega noorte juhendamiseks ning erialased koolitused on kallid.
Alustades aitähist
Paljud minust targemad ja mõjukamad inimesed on kindlasti üritanud neid muresid lahendada ning usun, et keegi ei soovi treenereid ühiskonnas tagaplaanile suruda. Seetõttu tuleb alustada treenerite väärtustamisest – alates lihtsast aitäh ütlemisest oma lapse treenerile kuni riiklikul tasandil otsustajateni, kelle võimuses on neid probleeme lahendada.
Hetkel kuum
Ka teised tootjad on mures
“Ei ole kõige paremad ajad. Nii elu on.”
Muutus peab algama treenerite palgaskaala ja karjäärimudeli ülevaatamisest, et luua noortele motivatsioon ise tulevasi tugevaid ja terveid inimesi kasvatada. Tähtis pole ainult palk, vaid ka selge karjääriredel.
Mitmes riigis on kasutusel süsteem, kus kõrgema kvalifikatsiooniga treenerid saavad ka kõrgemat tasu. Ka Eestis on olemas olümpiakomitee kaheksatasandiline treenerikutse süsteem, kuid see peaks andma selge signaali, et näiteks eliittreenerina on võimalik väärikat palka teenida.
Veel mõned mõtted. Kas suudaksime Eestis luua sümbioosi treenerite ja ülikoolide vahel, sarnaselt USA süsteemile? Saksamaal on treenerite tasustamine seotud sertifikaadisüsteemiga – mida kõrgem kvalifikatsioon, seda parem palk. Kas võiksime midagi sarnast Eestis rakendada?
Treenerite rolli võiks tõsta ka haridussüsteemis, võrdsustades nad haridustöötajatega ning andes neile suurema rolli noorte arengus, mitte ainult trennis.
Treenerid ei ole pelgalt spordijuhid, vaid Eesti eduloo vundament. Olen kindel, et meil kõigil on olnud vähemalt üks treener, kes on jätnud meie ellu jälje. Ning neist, kes ei suuda ühtegi meenutada, on mul natuke kahju. Peame pingutama, et järgmistele põlvkondadele oleks sellised eeskujud olemas.
Kui tahame tugevat ja edukat ühiskonda, siis peame hakkama treenereid ka vastavalt väärtustama. Ja kuigi endise treenerina võib mulle ette heita kallutatud vaadet, siis selles ju lõpuks ongi arvamusloo mõte – esitada oma seisukoht ja alustada diskussiooni, mis viib kõigile kasulike lahendusteni.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!