Karilaid tahab Kessleri ja Ligi vaibale kutsuda

Jaanus Karilaid ütles Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“, et pärib finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerilt esmaspäeval aru, miks rahapesu signaalidele juba aastaid tagasi ei reageeritud. Jürgen Ligile, kes rahapesu kahtluste laekudes rahandusministeeriumit ja finantsinspektsiooni nõukogu juhtis, tahab ta esitada küsimused 8. oktoobril.

Jürgen Ligi on sotsiaalmeedias teatanud, et sooviks saada finantsinspektsioonile lausa ordenit hea töö eest, kuid Karilaiu kinnitusel on neil Ligile palju küsimusi. „Neid on julgelt üle kahekümne, mis on täna vastuseta.“ Karilaiu sõnul on Danske rahapesu uurimine poliitilist vahtu ja emotsiooni liiga palju üles kütnud, teda huvitab asja sisusse minek.

Kui Jürgen Ligi enda juhitud finantsinspektsiooni kõrgelt tunnustas ja sotsiaalmeedias ordenit küsis, siis tõsiasjad räägivad vastu, kui juba 2009. aastal tulid välisriikidest signaalid. Kõigepealt sooviks, et avalikustataks finantsinspektsiooni nõukogu protokollid, kus rahapesu käsitleti. Need kohad, mis on delikaatsed, võib ära peita. Aga nii me näeksime, mida arutati, mida otsustati. Kui ma esitasin finantsinspektsiooni juhatajale kirjaliku küsimuse, et palun anda ülevaade, mitu korda 2009-2014 rahapesuteemalisi arutelusid oli, tuli vastus, et otse ja kaude oli neid kümme, aga ühtegi otsust ei tehtud. See on kirjas – ühtegi otsust nõukogu tasandil ei tehtud. Kui ma vaatan finantsinspektsiooni aruandeid perioodil 2011–2013, vaatan sealsete juhatuse esimeeste ilulevaid eessõnasid, seal ei ole Danske probleemist mitte ühtegi sõna.

See jutt, et nemad käisid koputamas filiaali uksele… Kelle uksele nad koputasid? Miks siis filiaal ei võtnud kuulda neid meie kohaliku finantsinspektsiooni ekspertide ohusignaale ja kui sa tõesti käid filiaali ukse taga mitu kuud, käid mitu aastat, siis peaks nii palju oidu peas olema, et see probleem viia finantsinspektsiooni nõukogusse, mida juhib ju rahandusminister, kes tegelikult peab kogu nende kaitsevallide süsteeme hindama, protsesse hindama ja rahandusministril on võimalus võtta ühendust ka Taani rahandusministriga. Paluks selle kohta tõendeid, et seda tehti. Kas toodi mingi algatus parlamenti läbi rahandusministri ettepanekute? Millised need algatused olid? Täna on seal suur vaikus.

Praegu me teame, et Danske panga juhtum rullus ikkagi kahe nii-öelda siis müksu või tõuke tõttu. Esimene oli Danske panga enda töötaja, kes oli teinud insider’ina vastavad memod emapanka ja teine, mis pani selle teema uuesti suure hooga käima, oli Bill Browderi avaldus prokuratuuri.

Ka USA ametivõimud on alustanud uurimist, Venemaal, Taanis, Prantsusmaal on alustatud uurimine. Alles kogu see rahvusvaheline võrgustik pani meid tegutsema. Mina väidan, et see on poliitilise juhtimise kriis 2009-2014 ja kui ärakuulamised on ära tehtud, siis on muidugi ka see väide vaja ära tõestada. Aga tänased märgid näitavad seda, et nõukogu esimees ei süvenenud.

2014. aastal andis tollane rahandusminister Jürgen Ligi valitsuse pressikonverentsil jällegi väga ilulevas kõnekeeles väga kõrge hinnangu, et me ei ole riskantses nimekirjas, Eestil on põhjust oodata head tulemust. Jutt käib siis Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise ekspertkomitee hinnangust. Järelikult kas siis sinna anti valesid lähteandmeid, sest täna on ju tõsiasi see, et 200 miljardit dollarit kahtlase päritoluga raha on läbi Eestis tegutseva filiaali läbi käinud. See on tõsiasi. Öelda selle kõrvale, et me oleme kõik hästi teinud ja meie ametkonnad töötavad ja poliitikud töötasid ülihästi, see ei ole kohane.

Allikad Eesti avalikest vahenditest näitavad, et politsei on teinud 2009. aastal sellise pealkirjaga teate, et Eestis tegutsevad pangad osalevad Vene rahapesuskeemis. Ja 2009. aastal on juba Äripäev jätkanud. Siis on järgmine pealkiri avalikest allikatest: „Finantsinspektsioon tõrjub Venemaa ametivendade süüdistusi rahapesus“. Selles artiklis öeldakse, et süüdistused on pealiskaudsed ja ei ole konkreetselt viidatud ühelegi pangale. Nii et 2009. aastal tegelikult tulid juba signaalid, mis lükkab ümber kõik need jutupunktid, mida siin varasemalt on avalikkuses räägitud. Venemaa ise on hoiatanud 2009. aastal, et kuritegelik raha võib tulla Eestisse ja meie nii-öelda kaitsevallid või radarid, kes peaksid kinni püüdma neid signaale, on millegipärast need ära peitnud, tagasi põrgatanud, ei ole neid kontrollinud.

Lisaks on veel huvitavad detailid, et 2012. aastal on Venemaa peaprokurör saatnud infopäringu Eestisse. Samuti on 2012., 2013. ja 2014. aastal Venemaa peaprokurör saatnud Eestisse kirju ja me sooviksime teada nende kirjade sisu. Olen esitanud kirjaliku küsimuse justiitsministrile ja sooviks ka neid vastuseid ja jällegi võib teha kokkuvõtteid, kui on kuskil midagi väga konfidentsiaalset või kellegi ärihuve riivav, et me saaksime aimu, kuidas see dialoog on käinud. Igal juhul see jutt, et Venemaa ei ole teinud üldse koostööd, et see on null olnud, on poliitiline liialdus enesekaitse eesmärgil.