Nädala lood: "Mina ei ole tankist"

Suuresti Venemaa klientidele orienteeritud lennundusoperaatori Fort Aero umbes poolte aktsiate omanikuks sai Autorollo afääris osalenud Siim Roode kinnisvaramaaklerist poeg Robert Roode. Vähemalt ühe ettevõtte kasutatava lennuki varasema omaniku äriniidistik viis Putini sõprade pangani ning Gazpromini. Robert Roode ütles, et kui kõrvalt jääb mulje, et ta on variisiku rollis, siis on see arvaja õigus nii arvata, kuid tegelikult see nii ei ole. „Mitte keegi ei ole pöördunud minu poole sellise ettepanekuga, et ma oleksin kellegi nägu, keha, tankist või kuidas te soovite seda ise nimetada,“ sõnas ta. Osaluse ostu finantseeris ta enda kinnitusel kinnisvaraäris teenitud rahaga. Loe pikemalt artiklist „Siim Roode pojast sai lennundusettevõtja“.

Kopenhaageni kesklinnas asuva Dublineri pubi baarimees ütleb, et pankurid on laias laastus kõik kahtlased. „Üldse ei imesta,“ ütleb ta Danske rahapesuskandaali kohta ja kutsub ajakirjanikuga rääkima sõbra, kes peaks asjadega rohkem kursis olema – krüptorahaentusiasti Daniel Cappiello, kes on Taanis, Rootsis ja Lõuna-Aafrikas püsti pannud esimesed krüptoraha automaadid. „Pangad on nagu maffia – nad teevad, mis tahavad, aga isegi kui jäävad kuritegudega vahele, maksavad trahvi ja kõnnivad vabalt edasi,“ põrutab Cappiello. Muljeid otse Taanist päeval, kui panga juhid andsid aru rahapesust Eesti harus, saab ligeda artiklist „Otse Kopenhaagenist: "Pangad on nagu maffia"“.

Selle olulise tähelepaneku Kehra paberivabriku kohta teeb ajakirjanik kohe pärast parklas autost välja astumist. Minevikus on piirkonna suurim tööandja "raha lõhnaga" hädas olnud – soodsa tuulega on hais mõnikord isegi Tallinna jõudnud. Äripäeva külastuse ajendiks on vabrikus värskelt üles seatud paberkottide tootmisliin. Kui palju ettevõtte investeerib ja millised on nende järgmised plaanid, saab lugeda artiklist „Kehra paberivabrik püüab uusi turge“.

Milline on linnatranspordi tulevik? Sõidujagamisettvõtte Taxify juht Markus Villig ütles intervjuus, et üks võimalus on minna üles ehk siis hakata inimesi viima väikeste elektriliste kopteritega, mida suurlinnades oleks üpris mõistlik kasutada, sest lihtsalt ei ole teede ehituseks ruumi ja kuidagi peab rohkem sõidukeid ära mahtuma. Lisaks kaalutakse tema sõnul minemist maa alla, ehitada siis linnadesse hoopis tunnelid, kus saaksid väiksed sõidukeid ringi liikuda. „Aga ma arvan, et kõik see on väga-väga kauge tulevik. Meie laiem eesmärk on olla linnas kõige parem liikumisviis, mis tähendab, et me lisame oma platvormile kõik sõidukid, mis me näeme, et on kõige paremad viisid liikumiseks. Me ei ole kuidagi kinni selles, et me peaksime kasutama ainult autosid või ainult tõukerattaid. Kui tuleb mõni uus sõiduvahend, siis me lisame ka selle,“ rääkis ta. Loe pikemalt artiklist „Markus Villig: mitte keegi maailmas ei ole nii kiired kui meie“.

Tervise- ja tööministri Riina Sikkuti eestvedamisel tuleb töökohtade loomise toetus ka Kagu-Eestisse. Ettevõtjad leidsid valdavalt, et meede võib ju olla, aga ega väärtuslikke töötajaid sealkandis võtta pole. Ühe erandi nimetas ettevõtja Kuldar Leis. Tema hinnangul on Kagu-Eestis võimalik tööd pakkuda naisterahvastele, kes on olnud kuskil kontoritööl. Raamatupidamist ja muud bürootööd on jäänud tema sõnul vähemaks ja ka riik on selle poole pealt kokku tõmmanud. "Kontoritööd teinud naisterahvastel on probleem tööd leida ja kindlasti on nad ka huvitatud tööst. Nende hõivamiseks oleks vaja pingutusi teha.“ Riigi plaanist ja ettevõtjate reaktsioonist saab pikemalt lugeda artiklist „Palgadoping olematutele töötajatele“.

Eesti Energia põlevkivituhast läheb mõnikümmend tuhat tonni praegu isegi Siberisse, kus seda rakendatakse naftapuuraukude sulgemisel. Samas suurusjärgus läheb tuhka ka Eesti põldudele, kuid see on siiski vaid piisk meres. "Kasutame praegu ära umbes 2 protsenti," rääkis riigifirma projektidirektor Veljo Aleksandrov. Kateldest tuleb igal aastal välja väga palju tuhka - ligemale 7 miljonit tonni. Energiafirma tahab avalikkust veenda, et see määratu hunnik pole mitte lihtsalt väärtusetu energiatootmise lõpp-produkt, vaid potentsiaali on palju enamaks. Kõige uuem plaan on pakkuda tuhka plastikutootjatele. Loe pikemalt ariklist „Eesti Energia otsib kohta plastikuäris“.

Tööandjate keskliit avaldas nädala alguses manifesti, milles tuuakse esile tööandjate praegu kõige teravamad probleemid. Liidu nõukogusse kuuluva Salvesti juhi Veljo Ipitsa sõnul näitavad tööjõuprobleemi puhul arvud, et tulevik on mustem, kui poliitikud endale ja valijatele tunnistavad. “Esimene asi, mida valitsus tööjõupuudusega teha võiks, oleks reaalsusele silma vaadata,” ütles Ipits. Mida tööandjad veel probleemide ja lahendustena näevad, saab lugeda artiklist „Sõnum poliitikutele: tööturg põleb!“