Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles pärast tänast Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri ärakuulamist, et Finantsinspektsiooni nõukogu, mida tollal juhtis rahandusminister Jürgen Ligi, oleks pidanud nii mahukale rahapesule agressiivsemalt reageerima.
- Hommik, mil Sampo pangast sai Eestis Danske. Fotol on vasakult panga ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur, juht Aivar Rehe ja pangaoperatsioonide juht Arvo Juhkam aastal 2012. Foto: Raul Mee
"Kui varem prooviti väita, et Finantsinspektsiooni nõukogu on vastutusest vaba, siis pärast ärakuulamist tuli ikkagi välja, et see nii ei ole,“ rääkis Karilaid.
Ta märkis, et Kessler lubas täpsustada, millal Danske probleem Finantsinspektsioonis nõukogu tasandile viidi ning kuidas nõukogu sellele reageeris.
Karilaiu sõnul oleks saanud Ligi viia riigikogu ette probleemi, et on vaja õigusruumis midagi muuta või võtta ühendust Taani rahandusministriga või anda poliitiline signaal, et ei ole normaalne, et 10 aastat sai selline kahtlase päritoluga raha transiit toimuda. "Meie üksused andsid küll mingeid signaale, aga neid keegi tõsiselt ei võtnud.“
Karilaiu sõnul täpsustab finantsinspektsioon veel Venemaalt aastatel 2009-2012 tulnud signaale rahapesu kohta.
Lisaks märkis Karilaid, et nõukogu puutumus tuleb mängu ka asjaolu juures, et finantsinspektsiooni 90 töötajast tegeleb vaid 2 rahapesuvastase võitlusega. "Finantsinspektsiooni laual on selle struktuuri ülevaatamine,“ ütles Karilaid ja lisas, et tema arusaama järgi tegeleb nõukogu sellega, et inspektsioonis pandaks rohkem rõhku rahapesuvastasele võitlusele. Tema sõnul peatuti põgusalt ka teemal, kas Eesti Finantsinspektsioon vajaks reformi.
"Miks ei pööranud nõukogu varem tähelepanu, et sellest struktuurist tegeleb rahapesuvastase võitlusega nii vähe inimesi? See on küsimus, millele ma loodan, et Jürgen Ligi annab 8. oktoobril ärakuulamisel omapoolsed selgitused,“ rääkis Karilaid.
Lisaks on Karilaiu sõnul segane, miks ei liikunud riigiasutuste vahel info piisavalt. Nimelt ei alustanud prokuratuur tema sõnul Bill Browderi avalduse peale uurimist, sest tahis Finantsinspektsioonilt selgemaid asjaolude kirjeldusi. "Miks siis finantsinspektsioon ei andnud neid? See on ka hetkel vastuseta. Kui juba varem tulid signaalid, oleks pidanud neid asjaolusid täpsemalt fikseerima nii rahapesu andmebüroo kui ka finantsinspektsioon.“
Karilaid avaldas lootust, et riigikogu õiguskomisjon suudab panna raporti kokku novembri keskpaigaks. Ta märkis, et Danske Banki raport ei ole piisav, sest seal ei ole nimetatud ühtegi konkreetset vastutavat isikut.
Täna otsustas õiguskomisjon, et 6. novembril toimub riigikogus arutelu rahapesu tõkestamise probleemidest.
Eelmisel nädalal rääkis Jürgen Ligi, et hindab Finantsinspektsiooni tööd Danske juhtumi valguses väga kõrgelt, oma poliitilisi konkurente, kes tema suhtes kriitikat teevad, nimetas Jürgen Ligi aga poriloopijateks, kes lasevad poliitilistel eesmärkidel Eesti riigi mainel kukkuda.
Seotud lood
Riigikogu õiguskomisjoni juht, keskerakondlane Jaanus Karilaid tunnistas täna, et info Danske rahapesu kohta ei liikunud piisavalt hästi.
Keskerakondlase ja riigikogu õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul on tal endisele rahandusministrile Jürgen Ligile Danske rahapesu tõkestamata jätmise kohta vähemalt 20 küsimust.
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele