Kütusefirmade karm hinnang: valitsus prognoosis 100 miljoniga mööda

Riigieelarve ootus on kütusefirmade hinnangul liiga optimistlik ega võta arvesse mootorikütuste tarbimismahu langustrendi. Nimelt on Eesti teedel läbitud kilomeetrite arv suuremate kütusefirmade andmetel koos majandusega küll stabiilselt kasvanud umbes 4% aastas, kuid müüdud liitrid on mullusest alates vähenenud – 2017. aastal oli vähenemine 1,2% ning tänavu eeldatavalt juba 8,8%. "See viitab sellele, et tänavu on umbes 17% Eestis sõitmiseks kasutatud liitritest ostetud välismaalt (umbes 1143 miljonit tarbitud liitrit vs. umbes 950 miljonit maksustatud liitrit)," leiab ühing.

Nii suured käärid kahe prognoosi vahel on kummastavad, eriti arvestades, et eilsel valitsuse pressikonverentsil mainiti Õliühing nimeliselt ära kui koostööpartner. "Meil käib Õliühinguga koostöö, kes tulid ka oma arvutustega välja. Kevadel valmib ka põhjalik analüüs aktsiisitõusude mõjust laiemalt majandusele, siis oleme targemad," sõnas rahandusminister Toomas Tõniste.

Rahandusministeeriumi kasvuootust ei usu ka Alexela juhatuse liige Alan Vaht. "Mind natukene paneb muigama. See ei saa paika pidada, sest tarbimine kasvanud ei ole. Bensiini tarbimine selgelt langeb, diisli tarbimine ei tõuse. 10% tarbimist on läinud Eestist välja. Toornafta hind jõuab prognoosi kohaselt järgmise kuue kuuga 100 dollarini barrel, mis peaks ka tarbimist vähendama," loetles ta. Vahti meelest on hästi juba siis, kui kütuste tarbimine jääb 2019. aastal tänavusele tasemele, mitte ei lange.

Riigieelarve seletuskirja kohaselt on prognoosi aluseks võetud deklareeritud andmed koguste kohta kütuseliikide lõikes, samuti on kasutatud rahandusministeeriumi hinnangut eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta ning arvestatud sissetulekute muutusi ning maailmaturu ootusi naftahinna suhtes. Metoodikat pikemalt lahti seletatud pole, mistõttu on prognoosi adekvaatsust raske hinnata.

Lisaks makromajanduslikele teguritele toovad analüütikud mõjuritena välja ka 25protsendilise kütteainena kasutatava gaasi aktsiisimäära tõstmise ning aasta alguses jõustuva gaasiaktsiisi suurtarbijate soodustuse, need erisuunalised liigutused aga üldpilti kuigivõrd ei mõjuta.

Kütuseliikide lõikes peaks laekumised oodatavalt olema järgmised: bensiinilt 166,9 miljonit eurot, diislikütuselt 368,9 miljonit, erimärgistatud kütustelt 11,4 miljonit, soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 26,5 miljonit ning muudelt kütuseliikidelt 10,2 miljonit eurot.

Tasub meenutada, et veel jaanuaris prognoositi tänavuseks kütuseaktsiisi laekumiseks 580,6 miljonit, mida nüüdseks on korrigeeritud alla 34,6 miljoni võrra 546,0 miljonile eurole. Kasvuks võrreldes 2017. aastaga ennustati jaanuaris 50,3 miljonit, millest jäi järele 15,7 miljonit. Aprillis õigustas rahandusministeerium ennustusviga 1. jaanuari bensiiniaktsiisi tõusule eelnenud oodatust oluliselt suurema varude soetamisega.