Monopolist või lihtsalt teistest osavam ärimees?

Pruuli rääkis Äripäevale, et bussisektori olukord on nutune – kasumid kahanevad kõigil, päris rahul pole ei ettevõtjad, reisijad ega tellijad. "Avalikel hangetel on hinnavahed tavaliselt hästi väikesed, sente saetakse pooleks. "Muretu dotatsiooniäri" müüdi paikapidamatus hakkab kõigile selgeks saama. Ennustan, et lähiajal ilmnevad mõnegi keskmise suurusega bussiettevõtte rasked probleemid," sõnas Pruuli.

Siiski leidub Pruuli sõnul üks mees, kellel läheb enam-vähem hästi. "See on põhiliselt kommertsliine opereeriv Hugo Osula, kes on täiskäigul teel bussimonopoli suunas. Ettevõtjana tuleb teda kadestadagi, kindlasti ka kiita rangete kvaliteedinõuete ja palju muu eest, aga kodanikuna peaks siiski küsima, kas see on Eestile hea," leiab Pruuli.

Tema meelest peaks sellele küsimusele vastama konkurentsiamet, "Mulle tundub, et see ametkond on veidi laisk olnud. Hiljuti käisid meil külas ühe Põhjamaade bussifirmasid koondava liidu esindajad, kes olid väga imestunud – kuidas saab olla nii, et üks ettevõtja domineerib bussioperaatorina, tal on monopol piletimüügis (T-pilet) ja kontrollib riigi kaht suurimat bussijaama. Piletimüük ja bussijaamad peaks olema operaatorist täiesti eraldi seisvad asjad," märkis Pruuli.

Konkurentsiametist anti aga teada, et kuigi neile pole viimastel aastatel Lux Expressi tegevuse kohta kaebusi laekunud, on nad Osula kontserni ise proaktiivselt luubi alla võtnud. Ajend oli aga just Pruuli otsus oma liin sulgeda. Konkurentsi jõudis Pruuli Osulale pakkuda napid kaheksa kuud, mullu novembrist tänavu juulini.

"Pärast GoBusi lahkumist Tallinna–Tartu liinilt alustas konkurentsiamet omal algatusel järelevalvemenetluse Lux Express Estonia ASi ja T Grupp ASi (T-pilet) tegevuse kontrollimiseks. Praegu on menetlus pooleli. Ehkki turgu valitseva seisundi tuvastamine on üldiselt seotud konkreetse juhtumi asjaoludega, siis teatud suurematel liinidel (näiteks Tallinna–Tartu) on Lux Express ülekaalukalt suurim turuosaline," ütles ameti kommunikatsioonijuht Maarja Uulits.

"Iseenesest ei ole vedajal keelatud omada bussijaamasid ja piletimüügisüsteemi, kuid siinjuures tuleb kindlasti järgida, et teiste vedajatega toimuks koostöö samadel alustel ja konkurentide tegevust ei piirata," toonitas Uulits.

Hugo Osula teatas Pruuli väidetest kuuldes, et viimane pole talle üldse konkurent. "Hugo Osula on alates möödund kümnendi keskpaigast seadnud endale eesmärgi konkureerida sõiduauto, mitte Tiit Pruuliga. Juba siis oli selge, et traditsioonilisel bussiettevõttel Eestis kommertstulupõhiselt jätkusuutlikkust pole. Auto oli juba kuningas, riik kuulutas, et investeerib reisirongi," alustas Osula.

Tema sõnul oli selge, et vanaviisi edasi ei saa. Välja arendati Lux Expressi kontseptsioon, mille kohta Osula ütleb rõhuga "tipptoode". "Segmenteerida reisijad. Et bussis oleks koos need, kes suudavad maksta ükskõik mis hinda, ning ka need, kes kalkuleerivad. Ja kõige olulisem – pakume bussis reisijale lisaaega, ta saab tööd teha, meelelahutust nautida, ta saab niisama mõnuleda bussiistme peal need kaks tundi," rääkis Osula.

Pruuli tegi Osula arvates lihtsalt äriliselt vale otsuse. "Tiit Pruuli võib rääkida mida iganes – ta tuli turule bussidega, millega mina sõitsin 15 aastat tagasi. Vaene mees, oma vale kontseptsiooni ellu viies ei peaks mind küll süüdistama monopoolsuses ja milles iganes," leidis Osula.

Pruulil soovitas ta olla innovatiivsem. "Jõudu talle, tegutsegu, aga seejuures pakkugu väikesele Eesti turule äärmiselt innovatiivseid tooteid. Kui maailma tipptasemel teenust ei suuda pakkuda, siis on sul kaks võimalust – mine kerja riigi käest lisaraha või pane oma väravad kinni, see on kahjuks niimoodi... Kõrvalt vaadates võib tõesti tunduda, et Hugo Osula on monopol, aga see töö, mis on tehtud... Meie piletimüügi platvorm töötab ka Lääne-Euroopas. Aasta lõpus läheb see Põhjamaades tööle, sinna on investeeritud miljoneid. Tehku ise!" sõnas ta.