Ehitus- ja toitlustusfirmadel on rahaga probleeme

“Võrdluseks võib tuua, et vastav näitaja oli majanduskriisi aegadel üle 30% ning buumi ajal 20% juures. Seega on siin mõttekoht, kas meid on tabanud stagnatsioon, kus keegi üleliigseid riske võtta ei taha?” kommenteeris Creditinfo Eesti peaanalüütik Anne-Ly Ots.

Tuginedes Creditinfo hallatavale maksehäirete registrile ning maksuameti andmetele võib öelda, et võlgadega ettevõtete arv on aasta-aastalt vähenenud, koondvõlg on küll kasvanud, kuid vähem kui aktiivsete ettevõtete kogukäive.

Pealt 84 000 valimisse võetud ettevõttel esines võlgu tänavu esimesel poolaastal 5700 firmal, üle 55 miljardi ulatunud kogukäivest oli ettevõtetel 64 miljoni eest, ehk 0,12 protsenti kogukäibest. Ka võlgade suurus on viimastel aastatel olnud tagasihoidlik: mediaanvõlgnevus teiste ettevõtete ees oli 959 eurot ning maksuvõlg 3178 eurot. Tõsi, maksuvõla summa on viimastel aastatel pisut kasvanud.

Uuringust selgub, et kõige kõrgema riski tasemega valdkonnad on majutus ja toitlustus (20,9%) ning ehitus (15,6%). Ühtlasi on nimetatud sektorites kõige suurem osakaal maksehäiretega ettevõttetel, kus maksehäireid esines igal 18. ettevõttel. Absoluutarvult kõrgeim maksehäirete summa oli ehituses: 6,1 miljonit eurot.

Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal oli samuti kõrgeim ehituses ning majutuses ja toitlustuses, kus maksuvõlg oli igal 10. ettevõttel. Summaarsete maksuvõlgade edetabelit juhtis aga tööstus 11,2 miljoni euroga.

Sealjuures on ehituses võlgade suurus arv aasta-aastalt jõudsalt tõusnud juba 2013. aastast saadik. Majutus- ja toitlustussektori võlad teiste ettevõtete ees ei ole kuigi suures ulatuses maksehäirete registrisse jõudnud: sektori ettevõtetel on paarisaja tuhande eest registreeritud võlgu. Maksu- ja tolliametile ollakse sektoris võlgu paari miljoni euro jagu.

Sarnased käärid riigile ja teistele ettevõtetele võlgu olemise vahel on ka koguvõlgade võrdluses: maksuvõlad küündivad selles valimis üle 46 miljoni ja maksevõlad 17,7 miljoni euroni. Küllap on oma roll sellel ka neil 16 000 ettevõttel, mis ei ole majandusaasta aruannet esitanud ning sellega valimist välja jäid.

Valimisse kuulusid aktiivselt tegutsevad ettevõtted, mis on esitanud viimase majandusaasta aruande, on jätkuvalt tegutsevad majandusüksused (v.a. likvideerimisel või sundlõpetamisel olevad, pankrotistunud või äriregistrist kustutatud ettevõtted), on määratlenud põhitegevusala, omavad viimasel aruandeperioodil äritulusid.