Helmes vallutab maailma Valgevene kaudu

Ettevõtte juhi Jaan Pillesaare sõnul on Valgevenest saanud Euroopa Silicon Valley, mille kõrval on suletud turu ja kõrgete tööjõumaksudega e-Eesti kääbus.

Pillesaare sõnul otsiti ettevõtet, mis oskab töötada ja töötab globaalsete klientidega. "Oleme kaua aega turul olnud ja meil on (ostu – toim) nimekirjas olnud ligi 30 ettevõtet," tõdes Helmese juht. Seejuures on Helmes olnud Valgevene turul juba kümme aastat.

"Tunneme seda turgu ja sealseid ettevõtjaid hästi, mistõttu arvame, et valisime parima," sõnas Pillesaar. "Kuigi nende peakorter asub USAs, on selle ettevõtte tarkvara kasutusel 65 riigis, 300 000 asukohas ja nende tarkvarale on erinevad ettevõtted teinud 50 000 integratsiooni erinevate ettevõtete süsteemide vahel,“ selgitas Pillesaar.

Kaheksa kuud kestnud läbirääkimiste tulemusena soetatud SolbegSoftil on kontorid Ameerika Ühendriikides, Valgevenes ja Indias. 70 protsenti SolbegSofti käibest tuleb Ühendriikide äriklientidelt. Valgevenes ja Indias asuvad peaasjalikult SolbegSofti arenduskeskused. "Valgevene ongi Euroopa Silicon Valley. Valgevene kogu ekspordikäive infotehnoloogiasektoris üle miljardi dollari aastas, suuremad sealsed IT ettevõtted on üle kahekümne tuhande töötajaga. Tuleb aru saada, et Eesti on kääbik nende mahtude kõrval,“ " märkis Pillesaar.

Kuna Eesti on kõrgete tööjõumaksudega väike ja suletud turg, siis Pillesaare sõnul targad välisspetsialistid siia enam tulla ei taha. "Nad saavad väga hästi aru, et need tööjõumaksud lähevad nende taskust, mis sest, et need tasub tööandja," sõnas Helmese juht. See on viinud olukorrani, kus enamus edukatest kodumaiste juurtega infotehnoloogiafirmadest paiknevad Pillesaare sõnul juba Eestist väljaspool.

Pillesaar nendib, et tema ettevõte ei eristu siinkohal konkurentidest, mistõttu pärast SolbegSofti ostu on Helmesel välisriikides rohkem töötajaid kui Eestis. "Kõlab küll koledasti, aga kui alkoholi on odav osta Lätist, siis arendajaid on odav palgata kõikides teistes riikides, kuid mitte Eestis," tõdes Pillesaar. Tema väitel on Eesti tööjõumaksud ühed kõrgeimad maailmas ja kõrged määrad mõjuvad paratamatult kohalikule IT-sektori ettevõtetele pärssivalt.

Teisalt ütles Pillesaar, et IT-ettevõtteid ei saa enam seostada ühe kindla riigi või regiooniga. "Helmese arendustegevus toimub globaalselt, mistõttu teeme pea kõikides suuremates riikides mingeid asju. Lihtsalt meie kliendid on suurettevõtted, kellel on esindusi üle kogu maailma," selgitas Pillesaar. Näiteks praegu on Helmese töötajad arendamas tarkvara nii Austraalias kui ka Taipeis.

Ühtlasi on Helmes välja töötanud arendusmeeskondade juhtimise mudeli, mille abil saab distantsilt keerukaid tarkvaralahendusi arendada sama edukalt kui kliendiga samal ajal laua taga istudes. "Tõsi küll, meil läks selle mudeli avastamiseks 5–6 aastat aega, aga ma arvan, et nüüd oskame seda," ütles Pillesaar naljatledes.

Oluline pole mitte geograafiline kättesaadavus, vaid inimeste arv. Nimelt ütles Pillesaar, et rahvusvahelised kliendid võtavad tõsisemalt neid koostööpartnereid, kes pakuvad tööd 500–1000 töötajale. "Kui sa lähed ja konkureerid mõne rahvusvahelise ettevõtte juures projekti eest, siis kui ühel pakkujal on 50 000 töötajat ja teisel 300, siis see teine tundub imepisike ning kahtlaselt väike," kirjeldas Pillesaar. Meile on korduvalt öeldud, et meie pakkumine oli sisult parim, kuid oleme tõsiseltvõetavaks koostööpartneriks veel liialt väike," lisas ta.

Seega vajavad Eesti IT-ettevõtted üha rohkem tööjõudu, et olla konkurentsivõimelised ja tõsiseltvõetavad partnerid. „Globaalseid projekte tehakse päris suurte meeskondadega. Näiteks täna on meie suurim kliendimeeskond 120 inimest. Ilmselgelt ükski väike ettevõtte ei suuda tegutseda sellisel turul, kus tuleb pooleaastase etteteatamisega välja panna 50 või 100 kvaliteetset eksperti,“ kinnitas Pillesaar.

Sestap pole ka Helmesel plaanis laienemist peatada. Nagu eelpool mainitud, on ettevõttel pidevalt arenev ostunimekiri, kus on kuni 30 tarkvarafirmat. Pillesaare sõnul pole see regionaalselt piiratud nimistu, sest jälgimise all on globaalne turg. Seejuures ei näe Pillesaar otsest lainemispiiri. „Võiksime käituda nagu start-up’id, tõsta kapitali ja kasvada lühikese ajaga kordades, kuid praegu oleme arvestanud mõistlikuks liita meiega üks 100-300 töötajaga ettevõte aastas ja riskikapitali kaasamata. Nii saame töötada mõistlikus tempos ja teha läbimõeldud valikuid,“ rääkis Pillesaar.

Samas tunnistas Helmese tegevjuht, et globaalsel IT-turul on tunda ülekuumenemist. "Tunne on üsna sama nagu enne 2001. aasta dotcom-kriisi, kus mulli lõhkedes jäi mõnest ettevõtte väärtusest järele vaid 10 protsenti," märkis Pillesaar. Teisalt pole tema hinnangul tõsisemat kriisi oodata lähikuudel ega võib-olla mitte aasta jooksul.„Kuid kindlasti mingi kriis tuleb. Küsimus ei ole, kas ta tuleb, vaid millal ta tuleb,“ arvas Pillesaar.

Kui valusasti arenduskeskustest tühjaks jooksev Eesti IT-mulli lõhkemisest lüüa võiks saada, Pillesaar öelda ei osanud, kuid viimast kriisi meenutades ütles Pillesaar, et Eesti valitsus sellega väga hästi hakkama ei saanud. „Kui paljud riigid pehmendasid kriisimõjusid kohalike ettevõtete jaoks rahatrüki, maksulangetuste ja regulatsioonide lõdvendamisega, siis Eesti pigem tegi ettevõtjate elu veel keerulisemaks, tõstes makse ja jätkates mittevajalike seaduste tootmist.“ nentis Pillesaar.

Helmese ja SolbegSofti hinnanguline konsolideeritud käive on pärast liitumist 35 miljonit ning EBITDA 5 miljonit eurot. Liidetud ettevõtte suuremad kliendid on rahvusvahelised suurorganisatsioonid nagu näiteks OECD, Solera Inc, Kühne + Nagel, Telia Company ja SEB. Pillesaare sõnul omandas Helmes SolbegSofti enamusosaluse omavahenditega, kuid traditsiooniliselt soovivad osapooled tehingusumma ja -tingimused enda teada jätta.

Eero Tohveri sõnul on Uptime näiteks võtnud enda sihiks Lääne-Euroopa. Näiteks omandas Uptime sel suvel osaluse ühes Taani IT-firmas. "Selles mõttes olen nõus, et eks Eestist väljapoole minek on üldiselt mõistlik mõte, aga mis suunas keegi minna tahab, see sõltub üsna palju ettevõttest," märkis Tohver.

Tema sõnul on Uptime valinud Euroopa turu, kuna see on Eesti ettevõttele lähedane ja loogiline. "Otsime pikaajalisi kliendisuhteid ja meie arvates on kergem neid leida nendelt turgudelt, mis mõtlevad meiega sarnaselt," sõnas Tohver. Uptime’i jaoks on olulised tugevad kohalikud arendusmeeskonnad. "Me hästi sellesse ei usu, et kuskil on müügimees ja üks projektijuht ning kogu töö tehakse ära kuskil mujal. Minu arvates see mudel väga ei tööta," möönis Tohver.

Samuti ei usu Tohver, et 500 töötaja piiri ületamine aitaks tuua ettevõttele suuremaid projekte. "Neid projekte ja kliente on hästi erinevaid. Meie fookus on olnud eraettevõtetele ja ka väljaspool Eestit tegutsevatele firmadele suunatud, kuid meie pole küll tundnud, et meid oleks suuruse pärast kõrvale jäetud," ütles Tohver. Teisalt märgib ta, et Helmese strateegiafookuses võivad olla suurkorporatsioonid.

Tööjõuprobleemidest rääkides tõdeb Tohver, et kasvavate palkade küsimus on igal pool. "Võib-olla Eestis on kasv olnud kiirem ja teravam, kuid laias laastus on see temaatika kõigil turgudel, kus meie toimetame," kinnitas ta.

Nortali juhatuse liikme Andre Krulli sõnul on arenduskeskuste laiendamine teistes riikides Eesti IT-ettevõtluse vaatenurgast loomulik protsess, mis on kestnud juba aastaid. Näiteks Nortal on suuremad arenduskeskused viinud Leetu ja Serbiasse. "Need projektid, kus eeldatakse madalamat arendusteenuse hinda, on kolinud välismaise ressursi peale. Konkurents parimate talentide peale on väga-väga kõva ning see kiirendab omakorda palgarallit," selgitas Krull.

Samuti on Krulli sõnul IT-firmade tegevust mõjutanud riiklike tellimuste osakaalu märgatav vähenemine. "Kui veel mõned aastad tagasi oli riiklike arenduste osakaal kohalike IT-firmade arendusportfellides umbes 50 protsenti, siis praegu on see viimastel andmetel vähenenud allapoole 4 protsenti," sõnas Krull. "Seda protsessi ei peagi tagasi pöörama, vaid seda peab viima selleni, et rohkem väärtust andvate tööde maksumus veelgi kasvaks. Pigem suudavad Eesti arendajad praegu juhtida meeskondi teistes riikides," nentis Krull. "

Tema sõnul on Valgevene, nagu ka Ukraina, kindlasti väga mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega, kui võrrelda Ida-Euroopa regiooni. "Siinkohal tuleb konkurendile ainult edu soovida, et arenduskeskuse suurendamine läheks hästi," ütles Krull.