Berlingske: Vene keskpankuri mõrv on seotud Danske skandaaliga

2006. aasta septembris lasti Venemaa keskpanga asejuht Kozlov ja tema autojuht maha Spartaki spordikeskuse parkimisplatsil. Pika uurimise järel mõisteti mõrva tellimise eest 19 aastaks vanglasse Vene pankur Aleksei Frenkel.

Taani leht Berlingske kirjutas, et Kozlov oli varjatult uurinud hämarat raha, mida toimetati salaja Eesti pankade kaudu Venemaalt välja. Lehe sõnul viisid jäljed Danske Banki Eesti harusse, mis on praegu rahapesuskandaali keskmes.

Danske ostis Smapo Panga Eesti üksuse 2006. aasta märtsis. Siis tegutses Sampo Panga tegevjuhina Björn Wahlroos. Wahlroos on eitanud, et teadis müügi ajal rahapesust.

2006. aasta suvel, kolm kuud enne mõrva, käis Kozlov Tallinnas kohtumisel Eesti keskpangas, kirjutas Berlingske, viidates Ameerika diplomaatilisele raportile. Raportis kirjutatakse, et Kozlov hoiatas Eesti keskpanka. „Kozlov nõudis suuliselt mitme pangakonto sulgemist Sampo Pangas ja Ühispangas,“ seisab raportis.

Kozlovi visiidist Eesti keskpanka kirjutas tollal ka Eesti Ekspress, siit saad sellest täpsemalt lugeda.

Esimesena avaldas Ameerika uudistesait Daily Beast teooria, et Kozlovi mõrv võib olla seotud Eesti kaudu toimunud rahapesuga.

Frenkeli süüdimõistmisel tõid Vene ametivõimud tapmise motiiviks selle, et Venemaa keskpank oli hiljuti tema panganduslitsentsi ära võtnud.

2014. aastani Venemaa keskpanga nõukogu liikmena tegutsenud ja nüüd USAs elav ökonomist Sergei Aleksašenko seda põhjendust ei usu. „Pankurid, kes tegevusloa kaotasid, polnud muidugi rõõmsad, aga tol ajal oli uut litsentsi lihtne saada. Sellepärast ma ametlikku versiooni ei usu,“ ütles ta Berlingskele.