Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis riigikogu õiguskomisjoni istungil, et rahapesu tõendamine enne 2017. aasta seadusemuudatust oli märgatavalt raskem kui praegu, kuid ikkagi nõuab selliste kuritegude avastamine tõsisemaid tööriistu, teiste seas jälitustegevust, sest lihtsa küsimuse peale keegi selliseid kuritegusid üles tunnistama ei kipu.
- Lavly Perlingu sõnul esitas Bill Browder Danske rahapesu asjas kolm avaldust ja need on üle vaadanud ka kõik kohtuastmed, otsides eelkuriteole viitavaid tunnuseid. Üks kord alustati Bill Browderi avalduse alusel ka menetlust, mis lõpetati. Foto: Eiko Kink
Seda, kui mingi seltskond kasutab panka rahapesu masinana ning põhimõtteliselt jätab panga nõuded täitmata, avalike menetlustoimingutega niisama lihtsalt välja ei selgita. Jälitustegevust seepärast näiteks 2012. ja 2013. aastal ka ei tehtud, sest puudusid andmed, kas see oleks ka proportsionaalne. Pelgalt kuriteoteate pinnalt seda niisama lihtsalt teha ei saa, lisas Perling.
Perling juhtis tähelepanu veel sellele, et näiteks rahapesualane kokkulepe kui kuritegu ei kuulu Eestis jälituskataloogi, sama käib näiteks tunnistaja ähvardamise ja tunnistaja mõjutamise kohta. Nn valgekraelises kuritegevuses kasutatakse samuti väga jõhkraid meetodeid ja seda nii asjaosaliste kui võimalike kuritegudest teavitavate isikute mõjutamiseks.
Samuti soovitas Perling riigikogul uuendada kriminaalmenetluse seadustikku viisil, mis võimaldaks seal teha rohkem digitaalseid toiminguid, et saaks hiireklõpsuga saata hommikul või öösel sündmuskohalt saata materjalid otse kohtutele.
Seotud lood
Eesti poliitikute reaktsiooni Danske skandaalile mögaks nimetanud ning justiitsministril tagasi astuda soovitanud Jürgen Ligi möönis riigikogu õiguskomisjoni ees, et pangandusjärelevalve jäi 2000. aastate lõpus uskuma, et rahapesu tõkestavate meetmetega lõdvalt ringi käinud Sampos läksid asjad paremaks pärast omanikevahetust, kui panga võttis üle Taani Danske Bank.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”