• OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,79%8 149,27
  • Nikkei 225−0,85%38 026,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,09
  • OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,79%8 149,27
  • Nikkei 225−0,85%38 026,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,09
  • 15.10.18, 09:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinna Linnatransport kavandab suurt bussihanget

Tallinna Linnatranspordi ASi kontor.
  • Tallinna Linnatranspordi ASi kontor. Foto: Andres Haabu
Tallinna Linnatranspordi ASi järgmise aasta investeeringute kava näeb ette 100 uue gaasibussi ostmist.
Nende maksumuseks on arvestatud 25 miljonit eurot, täpne summa selgub hanke käigus, kirjutas ERRi uudisteportaal.
Kokku hangib ettevõte järgmisel aastal 60 uut normaalpikkuses ja 40 liigendbussi, mis moodustavad rohkem kui viiendiku Tallinna Linnatranspordi kasutuses olevast 469 bussist.
Lisaks hangitakse järgmise viie aasta jooksul veel 200 uut bussi, millega kasvab gaasibusside osakaal bussipargis aastaks 2023 kokku üle 60 protsendi.
Eelmisel aastal sai Tallinna Linnatranspordi ASi Tallinna linna käest busside soetamiseks 13,6 miljonit eurot.
Tallinna Linnatranspordi eelmise aasta käive oli 64,6 miljonit eurot ja kasum 28,4 miljonit. Aasta varem oli käive samas suurusjärgus, 63,5 miljonit eurot, aga kasum 13,7 miljonit eurot.
Müügitulule lisaks oli ettevõttel muid äritulusid 41,2 miljonit eurot, milles lõviosa oli sihtfinantseerimisest saadud tulu, annab ettevõte majandusaruandes teada. Tallinna Linnatranspordi AS sai Tallinna linnalt dotatsiooni linnaliinidel osutatavate teenuste eest 59,4 miljonit eurot.
Lisaks saadi Tallinna linnalt sihtfinantseerimise toetust järgmiste investeerimisprojektide katteks: Uute busside soetamiseks 13,6 mln eurot, Kopli suunalise trammitee rekonstrueerimiseks 4,9 mln eurot, Lennujaama viiva trammitee projekteerimiseks ja ehitamiseks 1,9 mln eurot, retrotrammide renoveerimiseks 2,2 mln eurot, tavaliste trammide renoveerimiseks 5,4 mln eurot, kandemastide vahetuseks 0,4 mln eurot, reaalaja infosüsteemide paigaldamiseks 64 000 eurot, Kopli depoo renoveerimise lõpetamiseks 0,6 mln eurot. Lisaks saadi ka sihtfinantseerimist majandusministeeriumi kaudu Lennujaama trammitee ehituseks 9,76 mln eurot.
Sel aastal on Tallinna Linnatranspordi ASist juttu olnud peamiselt korruptsioonikahtluste tõttu, seda ka seoses bussihangetega.
Augustis peatas Tallinna Linnatranspordi AS auditi tulemusena töölepingu haldusteenistuse juhi Toivo Moorastiga ja esitas tema tegevuse suhtes kuriteoteate. Nädal hiljem algatas prokuratuur Moorasti suhtes kriminaalasja.
Aprillis pidasid keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Tallinna Linnatranspordi ASi neli juhtivtöötajat, kellest kolme kahtlustati riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises, ja ühte altkäemaksu võtmises.
Toona peeti kinni TLT juhatusse kuulunud advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Alar Urm, bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel, bussiremonditöökodade juht Hannes Erbsen ning bussiremonditöökodade asejuht Jaanus Vink.
Vingile heidetakse ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist aastail 2012–2017 selle eest, et nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hangetel saaksid eelise kindlad ettevõtted. Altkäemaksuna saadud vara maht küündib kokku 2 miljoni euroni.
Skandaali tõttu astus tagasi TLT juhatuse esimees Enno Tamm, kelle asemel alustas augustist Deniss Boroditš. Intervjuud temaga saab lugeda siit.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 07:00
Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele