Luminor loodab, et IPO ajaks on rahapesujutud unustatud

„Investorid vaatavad tegelikku olukorda, majandusnäitajaid ning seda, mis on ära tehtud mitteresidentide hulga vähendamiseks pangantusturul,“ nentis ta. „Seega arvan, et praegusetel skandaalidel ei ole pikka mõju,“ rääkis Mengailis.

Ma arvan, et Eesti on olnud küllaltki edukas, seda eriti 2008. aasta finantskriisist läbi tulemisel ning uute reformide juurutamisel, vähendades seejuures ettevõtete administratiivset koormust nind kindlustades selge ja atraktiivse maksukeskkonna.

Üks väljakutse, mis iga ettevõtja ees Eestis seisab, on küllaltki väike turg nii tarbijate kui ka ressursside poolest. See tähendab, et mitmedki Eesti ettevõtjad peavad kasvamiseks vaatama piiride taha. Selleks on vaja, et Balti riikide tegevusraamistik oleks võimalikult ühesugune ning jätkaks harmoniseerumist – nii saavad ka Euroopa investorid vaadata Eestit osana suuremast turust.

Viimase aja kõige suuremaks väljakutseks pean aga seda, kuidas kõik kolm Balti riiki suudavad ühiselt üle saada rahapesuskandaalidest tekitatud suurest mainekahjust, mille põhjustasid ABLV ja Danske Bank.

Loodan, et Eestil on tulemas veel sarnaseid edulugusid nagu Skype ja Taxify. Tahame, et Luminori vaadataks samuti tulevikus eduloona ning et erinevad edulood hakkavad domineerima väheste viimase aja halbade näidete üle.

Ühinemised on alati keerulised, kuid samal ajal pakuvad need võimalusi üle vaadata kogu oma tegevus ning teha uuendusi, mis oleks stabiilses olekus veel keerulisemad.

Pangandus muutub ning seisab silmitsi uute regulatiivsete kontrollimeetmete ning konkurentidega, nagu näiteks fintech-ettevõtted ning ülemaailmsed tehnoloogiafirmad. Õnneks oli aga Nordeal ja DNB Balti tütarettevõtetel sarnane ärikultuur, nii et peamised väljakutsed piirnevad infrastruktuuri integreerimisega. Tahame olla oma klientidele nii ligidal kui võimalik ning seda igas riigis.

Oleme poolteist aasta jooksul avastanud, et tegelikult on Balti riikide kliendisegmentide vahel rohkem sarnasusi, kui me oleks oodanud. See võimaldab meil ühinemist vaadata rohkem regionaalses võtmes ning investeerida efektiivsemalt.

Blackstone’i investeering on väga tugev signaal, et Balti turg on turvaline koht, kuhu oma raha paigutada, ning et siin on tugev majanduslik väljavaade. Tehing sai väga palju rahvusvahelist tähelepanu ning on laiendanud ilmselt investorite ringi, kes mõtlevad sellesse piirkonda investeerida. See on väga tähtis viimase aja mainekahjust tekkinud väljakutsete taustal.

Need Põhjamaade pangad, kes tegutsesid alamkanalite kaudu, mõtlevad siit lahkumisele või lahkuvad. Teised jäävad ja vaatavad Balti turgu kui oma strateegia terviklikku osa.

Väiksematel turgudel, kus tegutsemine nõuab mahukaid infrainvesteeringuid, on keeruline pakkuda konkurentsi, kui sa ei kuulu 3–4 parima hulka ega oma mahukat turuosa. Erandiks on teatud nišši kuuluvad fintech-ettevõtted, kes suudavad oma teenust pakkuda laialdaselt Euroopas.

Ma elan Londonis ning olen investoritega töötanud mitmel Euroopa turul. On väga suur ebaõnn, et Balti regioon on viimastel kuudel saanud kuulsaks siinsete rahapesujuhtumite tõttu, alustades ABLVga Lätis ning lõpetades Danskega Eestis.

Kahjuks on see praegu tihti põhiline jututeema, kui Baltikumi mainitakse.

Samas vaatavad investorid tegelikku olukorda, majandusnäitajaid ning seda, mida on ära tehtud mitteresidentide hulga vähendamiseks pangandusturul. Seetõttu arvan, et praegustel skandaalidel ei ole pikka mõju.

On oluline, et keskpangad ja seadusandlik võim koos valitsusega teeks ennetavaid pingutusi, et rahvusvahelise üldsuse ette jõuaks õiged faktid, seda nii institutsioonide kui ka meedia kaudu. Kahjuks on nii, et halvad uudised saavad alati rohkem tähelepanu kui head. Sellepärast on õige pildi kujundamiseks oluline ka proaktiivselt tegutseda.

Eks põhiline sõnum ole ikka see, et seda tüüpi ärile ei ole kohta ei meie turul ega ka kusagil mujal. Meil on juba praegu väga väike mitteresidentidest klientide arv. Pangad said rahapesuskandaalidest sõnumi, et neid kliente, kelle äri ei ole võimalik mõista või kontrollida, pole mõtet teenindada.

Kahjuks on rahapesu midagi sellist, mida on raske tuvastada ja kontrollida. Finantsinstitutsioonid peavad olema väga hoolsad ning monitoorima kõiki kliente, samuti ära tundma sellised mitteresidentidest ettevõtted, kelle teenindamine ei ole riski väärt.

Ma usun, et viimaste uudiste valguses on selliste ettevõtmist hulk Baltikumis vähenenud ning rahapesu risk väiksem kui varem. Nüüd on küsimus, et kas ka teised Euroopa jurisdiktsioonid õpivad meie kogemusest ja võtavad kasutusele sarnased meetmed. Mina usun, et me näeme peagi sellise äri lõppu.

Oleme võtnud pikaajalise vaate. Investeerime pikaajalisse kasvu, kuid lühiajaline kasumlikkus ei ole tingimata meie järgmise kahe aasta eesmärk.

Laenuturul on alati tervislik konkurents. Kõikidele pankadele on selge, et tuleb investeerida tehnoloogiasse ning regulatiivsete nõuete täitmisesse. Me tahame saada turuliidriks oma finantsteenuste kvaliteedi poolest, kuid anname endale aru, et sinna on veel pikk tee minna, kuid kindlasti tahame sinna jõuda lähimate aastatel.

Kindlasti ei saavuta me turuliidri positsiooni hinnaliidriks saamise kaudu ning seda kõiki tooteid, sh laenuturgu silmas pidades. Oleme hinnastamisel konkurentsivõimelised, kuid teeme seda vastutustundlikult. Loodame, et kliendid hindavad seda, mitte ei vali pangandusteenust hinna järgi.

Arvestades, et oleme just saanud ühe suure investori ning meil on pikaajaline vaade, ei ole IPO aeg kriitilise tähtsusega. Edukas esmaemissoon nõuab stabiilset kasumlikkustrendi. Peame investeerima järgmised kaks aastat jätkusuutlikkusse ning seetõttu ei jõua me börsile ilmselt enne kolme aastat.

Samuti sõltub börsile minek selle hetke turutingimustest – loodetavasti on selleks ajaks meie integreerumisprotsess lõppenud, rahapesuga seotud jutud unustusse vajunud ning me saame rääkida jätkusuutlikust majanduskasvust kolmes Balti riigis, mis on kestnud läbi kõigi nende aastate.