Erastamiskarussell on käima lükatud

Keskpäevases paneelis vahetasid mõtteid Vilniuse linna "CEO" Povilas Poderskis, Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja Nasdaqi Balti turgude juht Indars Aščuks. Selgesti joonistus välja, et ärikultuuri poolest Balti riike ühte patta panna endiselt ei saa. Poderskise kirjeldus olukorrast Leedus peaks mõjuma kainestavalt kõigile sinnapoole vaatavatele investoritele.

"Erastamisel on halb maine ja Leedu poliitikud on äri vastased. Ainuke valguskiir on siin Vilnius, kus on praegu võimul liberaalid," tõdes ta. Poderskis kui linna n-ö ärijuht on võtnud eesmärgiks praegusest heast olukorrast maksimum võtta. Plaanis on erastada nii Vilniuse sooja- kui ka veevõrk, samuti munitsipaalne teeremondifirma. Näiteks soojaettevõtte EBIDTA on 12 miljonit eurot, mis võiks investoreid ahvatleda küll.

Poderskis tõi ka esile, et seni on Balti riikides kommunaalinfrastruktuuri üleval hoitud suuresti ELi toetusrahadega. See pidu aga enam kaua ei kesta ja kapitali tuleb otsida mujalt. Nii muutub erastamise idee apetiitsemaks ka poliitikutele. Viimastele tuleb aga asju lihtsalt ja labaselt selgitada, kuna neil napib finantsteadmisi, tõdes Poderskis avameelselt. Lätis seisab erastamisel teel aga veelgi tõsisem takistus - nimelt on lõunanaabritel lausa seadusega keelatud osasid firmasid erakätesse anda.

Kui Leedus on teenäitajaks Vilnius, siis Baltikumis tervikuna ikka Eesti ja Tallinna Sadam. Nasdaqi esindaja Aščuks pani saalis olijatele südamele, et lõpuks käimatõmmatud erastamiskarussellil peatuda ei lastaks. "See oleks tragöödia," märkis ta.

Valdo Kalm vihjas detailidese laskumata igatahes, et meil käivad kardina taga endiselt ettevalmistused järgmiste riigifirmade börsile toomiseks. Muuseas - investoreid ei heidutanud tema sõnul läbirääkimiste perioodil sugugi Eestis kirgi kütnud korruptsiooniskandaal. "Olime väga läbipaistvad ja väga oluline oli ka see, et meil oli juba sõltumatu nõukogu," märkis ta.

Avalikkuse tähelepanu all pole aga vaid riigifirmad. Meedia huvi tõmbavad garanteeritult ligi ka ühinemiste ja ülevõtmistega seotud (kohtu)vaidlused (mõelgem kas või Olympicu ülevõtmisele). Ajakirjanike vältimiseks on üks nipp pidada vaidlusi vahekohtutes, mille istungikavad internetis üleval ei ripu. Arbitraažimenetluste võimalusi olid tutvustama kutsutud Soome juristid Heidi Merikalla-Teir ja Eva Storskrubb.

Lisaks diskreetsusele pakuvad vahekohtud ka kompetentsi. Stroskrubbi sõnul pole esimestes kohtuastmetes oskusteadmisi ülevõtmiste ja ühinemiste nüanssidest. "Parem on leida arbiiter, kes on kogenud ja saab ka äripoolest aru," soovitas Stroskrubb. Nii on ka lootust, et vaidlused lahendatakse kiiresti, kui kohtusüsteemis võivad need aastateks venima jääda. Merikalla-Teir sõnas, et Soome kaubanduskoja vahekohtus saadakse keskmiselt läbi 8 kuuga.

Konverentsile pani sõna otseses mõttes lõppakordi Estonia klaverivabriku omanik Indrek Laul. Investorist pianist kirjeldas hullumeelseid riske, mida ta aastaid tagasi vabriku enda kontrolli alla saamiseks võttis. "Ühel hetkel oli mul kaheksa krediitkaarti maxed out. Ei soovita kellelegi," muigas Laul.

Appi tõttasid ka Laulu vanemad, kes panid laenu tagamiseks oma korteri panti. Laulul õnnestus ka kutseoskusi rakendada - tema USAs lindistatud plaate on praeguseks ostetud ligi veerand miljonit eksemplari. Estonia vabrik oli pikka aega kahjumis, Laul aga ostis visalt tükk tüki haaval osalust, kuni lõpuks sai suuromanikuks.

Kuigi saal oli täis professionaalseid investoreid ja advokaate, ei häbenenud Laul minna tagasi põhitõdede juurde ja jagada ka lugemissoovitusi. Esmalt klassika - Benjamin Grahami "Intelligentne investor". Järgmiseks tasub ette võtta Warren Buffetti raamatud, mida Laul peab Grahami uusversiooniks.

"Investeerida tuleb ikka sellesse, millest sa hästi aru saad," tõdes Laul. Tema puhul on selleks muidugi kontsertklaverid, aga selgub, et ka kinnisvara, kuhu panustamiseks on koos isa Vennoga loodud ettevõte L&L Invest OÜ.

Praegu soovitas Laul hoida reserve juhuks, kui tuleb uus kriis. Ta tunnistas, et ostis ise eelmise kriisi haripunktis 2008.-2009. aastatel kokku kõike, mida sai. Praegu on Laulu sõnul näha, et keskpankade piiramatu rahatrükk hakkab lõppema, mis võib kergesti kriisi vallandada. "On hea, kui on reserve, millega osta," soovitas Laul.

Esimesel konverentsipäeval pakkus profaansele ärijutule vaheldust Eesti üks parimaid pianiste Age Juurikas. Teiselgi päeval oli klaver saalis ja selle taga võttis enda ettekande ja ühtlasi kogu konverentsi lõpetuseks istet Laul, demonstreerimaks auditooriumile, et kunagi Tallinna konservatooriumis omandatud oskused pole grammivõrdki rooste läinud.