Harju maakohus kuulutas välja kunagise tipp-poliitiku Ain Seppiku poegade Siimu ja Sulevi ettevõtte Hexanor OÜ pankroti, aastate eest oli firma avalikkuse teravdatud tähelepanu all seoses Ajakirjandusmaja tehinguga.
- Sulev ja Ain Seppik käisid tunnistajatena kohtus Edgar Savisaare kriminaalasjas, vastates küsimustele Savisaarele antud laenu asjaolude kohta. Foto: Andras Kralla
Maakohus nimetas pankrotihalduriks Martin Krupi ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks määrati novembri keskpaik.
Hexanori tuntuim tehing on Tallinnas aadressil Pärnu mnt 67a asuva Ajakirjandusmaja ost ja hilisem müük.
- Ajakirjandusmaja Tallinnas Pärnu mnt. 67a. Foto: Andras Kralla
Hexanor ostis 2006. aastal Ajakirjandusmaja ligi 120 miljoni krooniga. Toona kuulus Hexanorist pool Siim ja Sulev Seppiku firmale Multivara ning teine pool Kristian Kessneri OÜ-le Vexiro. Müüjaks oli Andres Saamele kuuluv AS Toompeamaja. Hansapanga asutajana tuntuks saanud Saame oli Ajakirjandusmaja omanik 1999. aastast.
Majandusaasta aruande järgi müüs Hexanor 2007. aasta suvel kinnistu 203,4 miljoni krooniga edasi Iiri päritolu rahvusvahelisse kinnisvaraarendus- ja ehitusfirmade gruppi O'Flynn Groupi kuuluvale Tiger Properties JH-le. Samal aastal annetasid Siim ja Sulev Seppik Keskerakonnale 1,15 miljonit krooni. Ain Seppik oli toona Keskerakonna finantssekretär.
Hexanorile kuuluvad Bravo kaubanduskeskuse kinnistu Lasnamäel Pae tänaval ja Euromekka kaubanduskeskuse kinnistu Punasel tänaval. Ettevõtte viimane majandusaasta aruanne pärineb 2015. aastast ning siis oli aasta lõpu seisuga kogunenud 670 000 euro suurune kahjum.
Praegu on Hexanori omanikuks Tankud OÜ, mis kuulub võrdsetes osades Siim ja Sulev Seppikule. Aastatel 2003–2005 oli Tankud OÜs kolmandaks osanikuks Deniss Boroditš.
Pikk kohtuvaidlus
Selle aasta maikuus rahuldas riigikohus SEB Panga hagi OÜ Hexanor vastu osaliselt ning mõistis Hexanorilt panga kasuks välja 6,1 miljonit eurot, millest 4,5 miljonit on põhivõlg, intress 89 000 eurot ning viivis 1,6 miljonit eurot.
Hexanori ja SEB vaidluse taust ulatub 13 aasta taha. 2005. aasta oktoobris, kui kinnisvarabuum oli täies hoos, võttis Siim ja Sulev Seppiku kinnisvaraarendusega tegelev firma Hexanor SEB-lt 34 miljonit krooni ehk umbes 2,2 miljonit eurot laenu.
Laen oleks esialgse lepingu järgi tulnud tagasi maksta 2010. aastaks. Hiljem pikendati tähtaega 2015. aastani ning täpsustati ka intressitingimusi. 2008. aastal võttis Hexanor SEB-lt veel laenu, sedakorda 2,6 miljonit eurot, et refinantseerida Hansapangast ja Äripangast võetud laene ning tasuda Lasnamäel asuva Bravo kaubanduskeskuse ehituskulud. Keskusega seotud hüpoteegid sai SEB endale.
Hexanoril tekkisid aga makseraskused – majandusbuum oli läbi saanud ning asendunud kriisiga – ning üsna pea kippusid laenumaksed tasumata jääma. Seetõttu ütles SEB 2009. aasta suvel mõlemad lepingud erakorraliselt üles.
Kohustuse täitmise üle pidasid pank ja vennad poolteist aastat läbirääkimisi, ent ka need jooksid liiva. 2010. aasta lõpus otsustas pank järsku nõuda Seppikutelt enam kui 10 miljoni euro suuruse võla tasumist. Hexanor ei suutnud summasid tasuda ning Lasnamäe kaubanduskeskused läksid sundmüüki.
Tegid vastunõude
Seppikud peatasid sundmüügi kohtu kaudu. Vaidlused võtsid üha uusi pöördeid. Näiteks väitsid Seppikud, et pangal pole õigust nõuda (hiigelsuurt) viivist perioodi eest, mil läbirääkimised kestsid. Eesti Ekspress kirjeldas 2014. aastal vendade argumentatsiooni: poolteist aastat kestsid läbirääkimised, ent siis hakkas pank ootamatult muskleid välgutama. Seppikute hinnangul ei saa kedagi heas usus panna valiku ette, kas maksad 100 miljonit krooni või kaotad oma vara.
Ka SEB viivisearvutused, mis põhinesid küll laenulepingul, tundusid vendadele täiesti hullumeelsed, kirjeldas Ekspress. Näiteks ühe nende firma laenu puhul kerkis nõue just viiviste tõttu kahe aastaga 2,6 miljonilt eurolt 8,3 miljonile.
SEB teatas aga vastu, et keegi ei sundinud Hexanori laenulepingule alla kirjutama. Ka läbirääkimiste nurjumisest ei saanud panga hinnangul välja lugeda pahausksust, vaid kõnelused kukkusid SEB teatel läbi seetõttu, et Seppikud ei soovinud isiklikult oma firma võlgu käendada. Kohtuveskite jahvatades nõue kahanes ning ehkki pank sai õiguse, vähenes võlg 6 miljoni euro juurde.
Kui pank oleks laenanud vastutustundlikult ja teavitanud klienti muutunud majanduskeskkonnast, poleks ükski tervemõistuslik inimene vahetult enne kriisi nii suurt kohustust võtnud, oli Seppikute seisukoht. Kahjusummaks kalkuleeriti umbes 6 miljonit eurot. Seppikud pakkusid lahkelt välja, et SEB nõue (selleks hetkeks umbes 6 miljonit eurot) ning vendade konstrueeritud väidetav nõue panga vastu (samuti 6 miljonit eurot) tuleks tasaarveldada. Tulemuseks oleks null. See siiski läbi ei läinud.
Saatuslik lüke
Hulk seotud kohtuasju käis mööda eri astmeid aastaid ning peamiselt vaieldigi just viivise nüansside üle. Täna tegi riigikohus aga otsuse, mille järgi tuleb Hexanoril pangale tasuda 6,1 miljonit eurot. Põhisumma moodustab sellest 4,5 miljonit eurot, viivis on 1,6 miljonit ja lisaks kajastub summas ka 89 000 euro jagu intresse.
Taotlus väidetavad võlasummad tasaarvestada maksis Hexanorile aga kurjasti kätte: nimelt oleks osa SEB nõudest teoreetiliselt võinud aeguda, ent seda ei juhtunud, kuna Seppikud tunnustasid nõuet – läbi selle, et tegid ettepaneku seda tasaarveldada.
„Kolleegiumi arvates ei ole kohtud kohaldanud vääralt materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme, tuvastades, et kostja 8. oktoobri 2013. a tasaarvestusavaldus on käsitatav nõude tunnustamisena,“ sedastas riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses.
Seejuures nentis kolleegium ka, et nõude tunnustamsiena poleks ilmselt saanud käsitleda seda, kui tasaarveldust oleks nõutud üksnes siis, kui kohus pidanuks SEB nõuet tunnustama. Sellist tingimust Hexanor aga taotlusesse sisse ei kirjutanud.
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Kahjum parandati suuremaks
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele