Eesti on maksusüsteemide edetabelis viiendat aastat esikohal

„Mul on hea meel, et oleme selles pingereas viiendat aastat järjest maailmas esikohal. Majanduskasvu soodustav maksukorraldus on suur väärtus, mis aitab meil hoida Eestit välisinvestorite jaoks atraktiivsena,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste.

Mõttekoda toob Eesti puhul esile 20protsendise ettevõtete tulumaksu, mis rakendub üksnes kasumi väljavõtmisel. Eraisikud ei pea jällegi dividendilt eraldi tulumaksu tasuma.

Positiivseks peab mõttekoda ka seda, et Eestis pole klassikalist kinnisvaramaksu, vaid selle asemel on maamaks, mis kinnisvara väärtusest ei sõltu. Viimasena tuuakse esile Eesti territoriaalne maksusüsteem, mille kohaselt ettevõtete välismaal teenitud tulu pole kodumaal eraldi maksustatud.

Eesti nõrgemad kohad on tarbimismaksud ja rahvusvaheline positsioon. Tarbimismaksudes on Eesti määr muu maailmaga võrreldes pigem kõrge. See on nii aga ka mujal ELis, kus käibemaks ongi kõrgem kui mujal maailmas kasutatav müügimaks.

Rahvusvahelise positsiooni osas on Eesti nõrgim tegur maksulepingute võrgustik ja teatud rahvusvahelised piirangud, nagu näiteks litsentsitasu maksustamine. Samas on Eesti maksulepingute arv jõukohases tempos kasvamas. Intresside mahaarvamise piirangute ja välismaiste kontrollitavate äriühingute reeglite kohta on järgmisel aastal ELis oodata suuri muudatusi seoses maksupettuste vältimise vastase direktiivi ülevõtmisega.

Eesti järel on teisele kohale kerkinud Läti ja kolmas on Uus-Meremaa. Läti tõus on tingitud sellest, et riik võttis kasutusele Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi ja samuti kiidetakse sealset tööjõu maksustamist.

Tax Foundationi indeks hindab peamiselt maksupoliitika kaht aspekti: konkurentsivõime ja neutraalsus. Konkurentsivõimeline ja neutraalne maksusüsteem toetab majanduskasvu ja soodustab investeeringuid, tuues samal ajal riigieelarvesse piisava maksutulu. Kokku kasutatakse indeksi kokkupanekul üle 40 muutuja.

OECD hinnangu kohaselt ohustab majanduskasvu peamiselt ettevõtete kõrge maksustamine, samal ajal kui eraisikute tulumaks ja tarbimismaksud nii suurt ohtu majanduskasvule ei kujuta.