Kovalenko sai ringkonnakohtus lüüa

Kohtuasi sai alguse möödunud aasta sügisel, kui BLRT läks kohtusse, sest Anastassia Kovalenko magistritöös ja raadiosaates "Delovoje ljudi" antud intervjuu sisaldas ettevõtte hinnangul ebaõigeid väiteid ja väljaütlemisi.

Esimeses astmes jäeti BLRT kaebus rahuldamata, siis leidis kohus, et tegemist oli küll ebaõigete väidetega, kuid Kovalenkolt ei saa nõuda väidete ümberlükkamist väiteid avaldanud väljaannete kaudu, vaid ainult nende väljaannete ees.

Tallinna ringkonnakohus otsustas 26. oktoobril Harju maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja nõuded osalised rahuldada, öeldi Äripäevale kohtust. See tähendab, et Kovalenko peab kuu aja jooksul Äripäeva ja Delovõje Vedomosti väljaannetes ning Tartu Ülikooli magistritööde avaldamise lehel ümber lükkama väiteid BLRT aastaaruandluse kohta.

Ka ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud ja hagis rahuldatud nõuete väited olid faktiväited, mitte väärtushinnangud. Faktiväide on aga põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav.

Seejärel leidis kohus, et BLRT Grupil on õigus nõuda väidete osaliselt (viis väidet) ümberlükkamist, sest need on teda kahjustavad ja Kovalenko ei tõendanud nende õigsust. Ühe väite puhul jäi hagi rahuldamata, selgitas kohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Küll aga jättis kohus rahuldamata BLRT nõude, et Kovalenko peaks väidete ümberlükkamise kõrval avaldama ka vastupidise sisuga nn positiivsed ehk õiged väited. Kohtukulud jäid poolte endi kanda.

Kohus lisas, et seadusega ei ole reguleeritud, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes; kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees.

BLRT-d nõustavate Ellex Raidla advokaatide Ants Nõmperi ja Martin Raude sõnul kinnitas juba maakohus, et Kovalenko poolt meedias ja magistritöös esitatud väited on ebaõiged, kuid maakohus nende ümberlükkamist ei nõudnud.

"Tänase ringkonnakohtu otsuse järgi pole selline seisukoht õige, mistõttu peab Kovalenko lükkama ebaõiged väited ümber sama auditooriumi ees, kellele need olid suunatud," selgitasid advokaadid pressiteates.

Anastassia Kovalenko ütles, et mis puudutab edasikaebamist, siis konsulteeritakse selles advokaadiga. "Esialgse hinnangu järgi on kassatsioonkaebuse esitamiseks alus olemas, kuna ringkonnakohus on kaldunud kõrvale ja tahtnud muuta senist riigikohtu praktikat," kommenteeris ta.

Lisaks juhtis Kovalenko tähelepanu sellele, et enamik edasi kaevatud punkte jäi rahuldamata ka ringkonnakohtus. "Kõnekas, et vaidluses suurfirma versus üksikisik ei õnnestunud BLRT-l ja tema advokaatide armeel oma tahtmist lõpuni läbi suruda," ütles Kovalenko omapoolse teate kaudu ja lisas, et samal ajal, kui BLRT kulutab aktsionäride raha magistritöö üle vaidlemise peale, ootavad väikeaktsionärid siiamaani, millal nad oma kauaoodatud dividendid kätte saavad.

"Selle üle, kuidas minu väiteid võib tõlgendada või tavakuulaja nendest aru saab, saab lõpmatuseni vaielda, eriti veel, kui need on kontekstist välja rebitud. Näiteks majandusaasta aruande kohta esitatud väide oli esitatud olukorras, kus käis majandusaasta aruande õigsuse kohta vaidlus," kommenteeris Kovalenko, kelle sõnul on väikeaktsionäridel 2012. aasta majandusaruande kohta endiselt kahtlused.

Samuti ei saa tema sõnul üle ega ümber faktist, et BLRT sattus kahjumisse just dividendivaidluse ajal. "Asjaolu, et väikeaktsionäridel ei õnnestunud tõendada aruande ebaõigsust, näitab veel kord, et äriseadustiku antud teabe saamise võimalus on ebaefektiivne ja seadus vajab muutmist," lisas ta.