Sunddividendi plaan pälvib tulist kriitikat

„Eesti äripraktikas on ilmnenud mitmeid olukordi, kus enamusaktsionäride õigused mitte ainult ei prevaleeri vähemusaktsionäride õiguste ees, vaid väikeaktsionäride õigused on oluliselt piiratud,“ seisab 22 riigikogu liikme algatatud eelnõu seletuskirjas.

Äriseadustiku muutmise ettepaneku koostaja on endine ettevõtlusminister Liisa Oviir ning teda toetab veel nii mõnigi sots. Enda allkirjad on plaanile juba andnud ka näiteks EKRE poliitikud Jaak Madisson ja Henn Põlluaas, vabaerakondlased ning avalikkuses keskfraktsiooni siseopositsiooniks peetavad Oudekki Loone, Heimar Lenk ja Marika-Tuus-Laul. Kokku on algatajaid 22.

Algatajate sõnul ei ole ettevõtete väikeomanike õigused Eesti kehtivas õiguses kaitstud samal määral kui arenenud riikides üldiselt tavaks. See aga nõrgestab investeerimiskliimat ja väliskapitali kaasamist. Veelgi enam – nõrk kaitse viib algatajate sõnul tihti olukorrani, kus vähemusomanike põhiõigused pole tagatud. „Seetõttu vajab olukord seadusandja sekkumist, parandamaks Eesti investeerimiskliimat ja tõstmaks majanduskeskkonna atraktiivsust,“ seisab seletuskirjas.

Meetmed on küllaltki karmid. Näiteks näeb Oviiri koostatud eelnõu ette, et tulevikus peaksid ettevõtted hakkama kohustuslikus korras dividendi maksma – osaühingud kogu teenitud kasumi, aktsiaseltsid vähemalt poole. Dividend tohib maksmata jääda vaid siis, kui vähemalt kolmveerand osanikest-aktsionäridest on sellega päri.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar on kindel, et eelnõu pole põhjendatud. “See tõstab kogu äriõiguse kontekstist välja ühe küsimuse, mis ei ole Eesti praktikas omandanud kuidagi olulist kaalu. Jääb mulje, et püütakse lahendada ühe suurettevõtte aktsionäride sisetüli,” ütles Tamsar, viidates nimesid nimetamata tööstushiiu BLRT suuromaniku Fjodor Bermani ning laevafirma väikeomanike aastaid kestnud vaidlusele.

Sõda laevaremonditehases sai alguse 2010. aastal, kui BLRT suuruselt teine aktsionär Valeri Kovalenko tegi pikka aega omanikutulu mittemaksmise poliitikat ajanud Bermanile ootamatult ettepaneku maksta dividendiks 100 miljonit krooni ehk 6,3 miljonit eurot. Pikaajalised äripartnerid läksid pöördumatult tülli ning on sellest ajast saadik olnud sõjajalal. Praegu kuulub Kovalenkole ühes mõttekaaslase Mihhail Gnidiniga BLRTst pisut enam kui 40 protsenti.

Kovalenko tütar motosportlane Anastassia Kovalenko astus eelmisel aastal Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda ning kandideeris ka kohalikel valimistel ja pääses ka linnavolikokku. Ta kirjutas enda teise magistritöö just väikeinvestorite kaitsest ning tugines suuresti just enda isa ja suuromanike vaidlusele. Sotside eelnõusse jõudnud mõtted ongi suuresti pärit just Kovalenko magistritööst.

“Seaduses tuleb ette näha, et aktsionäridele tuleb eeldusel, et kasumi reservidesse paigutamine või edasikandmine ei ole mõistliku ettevõtja hinnangul ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ja arenguks vajalik, välja maksta see osa kasumist, mis vastab nende poolt investeeritud summa keskmisele oodatavale tootlusele. Samuti võiks kasumi jaotamise välistada või seda piirata, kui sellist otsust pooldab vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest,” pakkus Kovalenko magistritöös välja nüüdseks seaduseelnõuks vormunud ettepaneku.

Töös teeb Kovalenko ka ettepaneku tagada vähemusaktsionäridele väljaastumisõigus ehk võimalus ühepoolse tahteavaldusega omanikeringist välja astuda. Täpselt sama ettepaneku teeb ka Oviiri eelnõu, mille järgi saaks väikeomanik mõjuva põhjusega osalusest hüvitise eest loobuda. Erandiks oleks mõistagi börsil noteeritud ettevõtted, kus väikeomanik saab soovi korral aktsiad börsil maha müüa. Samas saaksid aktsionärid osalusest loobuda siis, kui börsifirma otsustab firma börsilt ära viia.

Tööandjate keskliidu juhi Tamsari sõnul ei saa kuidagi nõustuda sellise praktikaga, et olulise poliitilise ja finantsilise mõjujõuga investorid lahendavad oma probleeme läbi seaduste muutmise. “Veelgi arusaamatum on, et sotsid sellist mängu veavad. See, et EKRE kaasa lööb, on arusaadavam – mida suurem segadus, seda parem,” rääkis Tamsar. Eelnõud vedavat Oviiri ei õnnestunud neljapäeva hommikul kommentaari saamiseks tabada.

“Väikeaktsionäride kaitse kõlab justkui üllas eesmärk seaduse põhjenduseks, aga praegu ühe imepisikese survegrupi probleemi lahendusena see kindlasti ei sobi. On oht, et poliitikud, kes, soovides head, koonduvad ilma sisusse tungimata õilsa loosungi taha, võivad end naeruvääristada,” ütles tööandjate juht. Teemasid tuleks tema sõnul analüüsida, aga töötavat seadust rappima minna pole õige.

Olgu märgitud, et BLRT Grupp on tööandjate keskliidu liige ning Fjodor Bermani poeg Mark Berman kuulub laevaremonditehase esindajana ka tööandjate volikokku.

Mõjuanalüüsi oleks Tamsari sõnul vaja kas või selleks, et tuua arvuliselt välja, kui suurt probleemi lahendada püütakse, ning hinnata kõrvalmõjusid. “Teiseks on neutraalne analüüs vajalik sellepärast, et eelnõu seletuskirjast nähtub selgelt, et selle autor ei tea kuigi palju ettevõtlusest,” ei hoia Tamsar kriitikat tagasi. Keskliidu juht tõi esile, et näiteks lähtutakse eeldusest, et aktsionäri eesmärki tulu teenida saab realiseerida ainult läbi dividendi. “Aktsia hinna tõus agressiivse investeerimise kaudu pole sellele pildile mahtunud,” tõdes ta.

“Samuti lähtutakse eeldusest, et OÜ kogu kasum tuleks laiali jagada, sest see tuleneb OÜ olemusest ja osanike eesmärkidest. Meie viimase aja staarettevõtte Taxify OÜ omanikud võiksid öelda, mida sellisest eeldusest arvata. Autorid pole ilmselt kursis, et kui kogu kasum välja jagada, siis ei ole võimalik investeerida,” jätkas Tamsar kriitikaga.

Tööandjate juht on kindel, et sunddividend ja aktsionäride sundväljaost ei ole kooskõlas tänase äripraktikaga. Samuti on ta veendunud, et muudatustel on olulised kõrvalmõjud. “Väikeaktsionäre hakatakse vältima, see on kindel. Suuromanikel on kasulikum edaspidi leida teised finantseerimisallikad – riskid, et ettevõtet ei saa enam mõistlikult strateegiliselt juhtida, muutuvad liiga suureks. Seega, kaitstes justkui väikeaktsionäre, tehakse neile suure tõenäosusega karuteene,” ütles Tamsar ja lisas, et lisaks suurettevõtetele vähendaks plaan tublisti ka näiteks ühisrahastuse kaudu raha kaasamise atraktiivsust.

Eelnõu vastu on ka samuti pigem suuremaid ettevõtjaid koondav kaubandus-tööstuskoda. Justiitsministeeriumile saadetud ametlikus seisukohas teatas koja peadirektor Mait Palts, et eelnõuga proovitakse tugevalt kaitsta väikeinvestorite huve ettevõtlusvabaduse arvelt. “Muudatustel oleks negatiivne mõju nii ettevõtlusele kui ka majanduskeskkonnale,” tõdes Palts. “Eelnõu vajalikkuse ja mõju osas puudub asjakohane analüüs ja veenev põhjendus ning eelnõus pakutud lahendused ei ole piisavalt läbi mõeldud,” tõi ka kaubanduskoda esile.

Sunddividendi ei pea õigeks ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits. “Seda saab osanike kokkuleppes või aktsionäride lepingus kokku leppida. Lisaks pärast sellist lahendust puudub enamusosanikul või enamusaktsionäril mõte anda välja optsioone, sest see tekitab endale pigem probleeme,” tõdes ta. Samas pole kõik tema sõnul must ja valge: näiteks on Ritsi hinnangul üldiselt õige, et väikeosanikul või väikeaktsionäril peaks olema suurem võimalus teabele – mõistagi eeldusel, et konkurentsireegleid ei rikuta. Oviiri koostatud eelnõu näeks nimelt ette rea olukordi, kus juhatus ei saa omanikele teabe andmisest keelduda. Praegu näeb seadus ette, et juhatus võib vastamata jätta, kui teabe andmine tekitaks ettevõtte huvidele kahju.

Praegu ootab riigikogus algatatud eelnõu valitsuse seisukohta ning hinnangut. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus ütles, et eelnõu kohta sisulisi kommentaare anda on veel vara, kuna oodatakse arvamusi huvirühmadelt. “Nende arvamuste põhjal koostame analüüsi ja seisukoha, mis valmib orienteeruvalt augusti keskpaigaks,” ütles ta. Sellele arvamusele saab omakorda enda hinnangu andmisel tugineda valitsus. Riigikogus on praegu suvine istungite vaba periood, igapäevane töö algab taas septembris.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Erki Savisaar ütles, et fraktsioon pole eelnõud veel arutanud, kuna enne seisukoha kujundamist soovitakse tutvuda huvigruppide arvamuste ja ettepanekutega. “Kõigi osapooltega teemat arutades tuleb tulemus kindlasti kõigile osapooltele sobivaim ning ärikliimat soodustav,” ütles Savisaar. Ka näiteks Reformierakond pole veel ühtset seisukohta kujundanud.