Nädala lood. Parimad palgamaksjad ning ummikud õhus

Nädal sai avapaugu, kui Äripäev avaldas loo Danske vilepuhujaks ristitud Howard Wilkinsonist, kes, nagu selgub, ei tegutsenudki pangas toimuvast kõneldes päris altruistlikult.

Nimelt ütles Danske siseeluga üks kursis olijatest Äripäevale, et vilepuhujal oli enne Danskest lahkumist sekeldusi olnud. Wilkinson olla saanud kahtlaselt kliendilt hinnalise kingituse. Wilkinsoni advokaat teatas aga, et tegu on laimuga ning vastased püüavad Wilkinsoni mustata.

Sellest, mille Wilkinson kingituseks sai ning mida ta selle kingiga peale hakkas, saad lugeda siit.

Rohkem uurida Danske rahapesuskandaali saad aga siin.

Kui suured summad olid mängus Danske rahaskandaali puhul, siis märkimisväärselt suurest rahast rääkis ka kolmapäeval ilmunud Äripäeva iga-aastane palga topp.

Seekordsest topist selgub, et Eesti parim palgamaksja on Microsoft Estonia, kelle makstav keskmine kuutöötasu on enam kui 8000 eurot. Samuti on märkimisväärne, et tabeli esikolmikus on firmad, kus keskmine töötasu on enam kui 6700 eurot kuus. See on pea 1500 eurot rohkem kui teenib peaminister Jüri Ratas!

Kui palju aastaid tagasi võis tunduda, et lendamine on üksnes rikaste pärusmaa ning tagasihoidlikuma palgaga inimestel lennujaama asja pole, on olukord nüüd hoopis vastupidine: lennata pole kunagi olnud nii odav.

See on aga kaasa toonud kummalise olukorra: õhku võivad tekkida liiklusummikud. Lennukite rohkus, lennujaamade vanamoelisus ning töötajate puudus on loonud olukorra, kus lennukid tiirutavad õhus, sest maandumispaik on teraslindudest pungil. Probleemist annavad aimu lennukite aina suuremad hilinemised: tänavu mais ja juunis hilines rohkem lende kui eelmise aasta kuue kuu peale kokku.

Reisija seisukohast on paslik märkida ka seda, et paljudes lennujaamades on aina pikemaks veninud ka kahe lennu vaheline miinimumaeg (minimal connecting time) ehk see aeg, mida reisija peaks planeerima enda jaoks, kui tahab vahemaandumisega reisil ühelt lennult teisele jõuda. Missuguseid probleeme lennunduses veel on, mida arvavad asjast lennundusvaldkonna spetsialistid ja kuidas see kõik tarbijat mõjutab, saab lugeda sel esmaspäeval ilmunud pikast ja põhjalikust loost.

Pole välistatud, et lendamisest saab mõne aasta pärast puhata ka Saksamaa praegune liidukantsler Angela Merkel, kes teatas nädala alguses avalikkusele, et ei kandideeri kristlike demokraatide (CDU) juhiks ning plaanib suurest poliitikast mõne aasta pärast taanduda. 64aastane Merkel on CDU eesotsas olnud 18 aastat. Samas teatas Merkel esmaspäeval Berliinis peetud pressikonverentsil, et jätkab siiski liidukantslerina ning taandub poliitikast 2021. aastal, mil tema ametiaeg lõppeb. Tõsi, Merkel on alati rõhutanud, et liidukantsleri amet käib käsikäes ja partei juhi ametiga. Niisiis on oodata põnevaid arenguid ning Merkeli muutuval rollil nii Saksa kui Euroopa poliitikas tasub kindlasti silm peal hoida.

Niisiis on hakatud Saksa meedias kõnelema ka sellest, kellest saab nii-öelda uus Merkel. Ühe variandina on kõneldud Annegret Kramp-Karrenbauerist, kellest Äripäev on ka kirjutanud.

Hoopis maisematel teemadel kulges nädala teine pool, kui Riigikontrolli auditist selgus, et Eesti perearstisüsteem on suur rahapõletusmasin. Üle poole erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse pöörduvatest patsientidest ei peaks sinna tegelikult sattuma – nad võiksid pöörduda hoopis perearsti juurde. Teisalt ütlevad patsiendid, et perearsti juurde saamiseks peab ootama liiga pikas järjekorras, infotehnoloogilised lahendused on puudulikud ning perearstide kvaliteeditase ebaühtlane. Nõnda juhtubki, et EMOsse pöördub patsient, kes pole kindel, kas ta vererõhuaparaat korralikult töötab või kes luksub juba pikemat aega ning see on hakanud teda häirima.

Kõik sellised pöördumised põletavad tegelikult aga mõttetult raha ning vajavad kiiremas korras reageerimist. Mida teha ning kui suure probleemiga on tegu, loe siit.

Tallinn plaanib minna mõne aasta pärast täielikult üle gaasibussidele. See tähendab, et pealinna transpordisüsteem jõuab järele Võrule, Tartule ja Pärnule, kus gaasibussid moodustavad juba osa bussipargist.

Tallinna Linnatranspordi AS on praeguse seisuga võtnud nõukogu tasemel suuna, kuid ühtegi otsust ega hanketulemust ei ole. Bussifirma jahib aga selgelt viise, kuidas tulusid langetada. Kui Tallinna gaasibusside tõepoolest biometaanil sõitma hakkavad, kahekordistub Eestis ka nõudlus kodumaise kütuse järele sinnamaale, kus tootmisvõimsused ongi kaetud. Riik lubab uusi tootmisvõimsusi leida vähempakkumistega.

Mis saab gaasibussidest ning biometaani tootmisest, loe siit.

Saunatootja Ha Serv ja termopuidutootja Thermory ühinemisel tekkinud maailma suurim termopuidu ja saunamaterjalide valmistaja ühendab tegelike kasusaajatena Jüri Mõisa ja Rain Lõhmuse. Loe lugu siit.