Fondivalitsejad: inimesed paneksid kindlasti teise sambasse rohkem raha

Äripäeva raadio saates "Fookuses on kindlustus" esinenud poliitikud avaldasid lootust, et peatselt motiveeritakse inimesi ise teise sambasse juurde maksma, mis tooks põhimõtteliselt kaasa teise ja kolmanda samba ühinemise. Ka Eesti pensionifondide valitsejatele on see mõte meeltmööda.

"Oleme mitmel korral teinud rahandusministeeriumile ettepaneku, et teise sambasse võiks lubada täiendavaid vabatahtlikke sissemakseid. Sellel on lihtne põhjus – teine sammas on kõige odavam ja mugavam viis otse palgast säästa. Paljud uuringud näitavad, et mugavus ja automaatsus on palju suurema mõjuga säästmise suurendajad kui maksusoodustused," rääkis pensioniühistu Tuleva juht Tõnu Pekk, kes valmistub parajasti ka kolmanda samba fondide loomiseks Tulevasse.

Siiski on Pekk veendunud, et enne tuleb lahendada väljamaksete probleemid, sest praeguste piirangutega ei paneks keegi ise teise sambasse raha juurde.

Pankade pensionifondidevalitsejad on aga veendunud, et hoolimata hiljutisest teise samba kriitikast inimestel sellesse usku jagub. Nad viitasid kui ühest suust asjaolule, et aastatel, mil oma isiklikku panust teise sambasse sai suurendada, otsustasid paljud seda teha. LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja sõnul tegid seda rohkem kui pooled LHV klientidest ja see näitas inimeste positiivset meelsust teise samba suhtes isegi kriisi ajal. "Usume, et paljud kliendid, kes varem investeerisid rohkem kui 2% enda palgast, sooviksid ka edaspidi rohkem koguda. Ka kogujate seas läbi viidud hoiakute uuringud viitavad valmisolekule suuremaks panustamiseks teise sambasse ja et huvi oma teise samba käekäigu vastu kasvab koos kogutud summadega," rääkis Oja.

Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimehe Kristjan Tamla kinnitusel oli nende inimeste arv, kes otsustasid vabatahtlike sissemaksete jätkamist teises sambas, oluliselt suurem võrreldes ka kolmanda samba kogujatega. "Üldiselt teiste riikide kogemus näitab, et märksa suurema tõenäosusega on inimene nõus suurendama oma sääste juba olemasolevasse kohta kui avama täiesti uue säästmise viisi," rääkis Tamla, kelle sõnul on lisaks kriisijärgsest ajast juba olemas ka vastav infrastruktuur vabatahtlike säästude suunamiseks teise sambasse.

Kui aga teine sammas avada vabatahtlikele säästudele, siis mida teha praeguse kolmanda sambaga? Siingi kõlab fondivalitsejatelt kui ühest suust, et sinna võiks suunata nn tööandjapensioni. "Sellisel juhul oleks kõik kolm sammast üksteisest ka selgesti eristatavad – esimene sammas olemasolevale pensioniealisele põlvkonnale pensionide maksmiseks, teine sammas kohustuslik ja inimese enda täiendavalt vabatahtlik säästmine pensionipõlveks ja kolmas sammas tööandjapension," võttis Tamla asja kokku.

Pekk rõhutas aga veel kord, et inimesed säästavad pensioniks siis, kui see toimub automaatselt ja mugavalt. "Ma usun küll, et kui uue töölepingu sõlmimisel on tööandja vaikimisi ette pannud, et sinu palgast läheb nt 2% või 4% kolmandasse sambasse, aga sa võid sellest loobuda või vastupidi, suurendada, siis säästud kasvaksid oluliselt," lausus Pekk.

Kui inimesel oleks võimalik ühe hiireklõpsuga töölepingul tükike oma palgast pensionisäästu suunata, et süsteemi kulu oleks väike ja arusaadav info riiklikust portaalist kättesaadav, siis pole Peki sõnul maksusüsteemi vajagi muuta.

Tamla arvates vajab aga tööandjapensioni aktiivsem käivitumine kindlasti mingisugust maksusoodustust, mis eksisteerib näiteks juba Lätis ja Leedus. "Nii kaua, kui tööandja jaoks on töötaja eest pensionisüsteemi panustamine sama kulukas kui palga maksmine, selle populaarsuse kasvu oodata pole," rääkis ta.

Sama meelt oli ka Oja: "Praegu peab tööandja maksma sotsiaalmaksu täies ulatuses selle summa pealt, mida ta investeerib kolmandasse sambasse töötaja eest. Meie hinnangul peaks ta sel juhul tasuma ainult sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa."

Tamla sõnul pole kokkuvõttes tegelikult suurt vahet, kuidas me erinevaid sambaid nimetame. "Oluline on see, et pensionisüsteemi tuleks täiendavaid vahendeid," rääkis Tamla.