Isamaa ettepanek pensionisüsteemi ei ravi

Kui Eestis loodi teine pensionisammas, siis oli Äripäeva toimetus ning siinkirjutaja teiste hulgas üks väheseid, kes teise samba põhimõtteid kritiseeris. Olime teise samba vastu, sest pensionikogujad lukustati pensionifondide külge ning fondist polnud võimalik väljuda. See muudab fondid laisaks, sest rahulolematud kliendid ei saa hääletada jalgadega ehk pensionifondist lahkuda.

Arvestades seda ajaloolist tausta, võiks nüüd arvata, et ma toetan kahe käega Isamaa ideed teine pensionisammas muuta vabatahtlikuks. Tegelikult ma nende algatust toetama ei tõtta.

Pärast Isamaa teise samba reformi oleks inimesel kolm valikut. Esiteks jätkata raha kogumist teise samba fondidesse samamoodi nagu seni. Teiseks kanda kogutud raha edasi inimese isiklikule investeerimiskontole, kus ta saab seda ise väärtpaberitesse investeerida, ja kolmandaks võtta raha üldse välja ning lõpetada teise samba sissemaksed.

Kui inimene jätkab teise samba fondi raha kogumist, siis suunab ta sinna iga kuu ikka 2% oma palgast, millele riik lisab tema sotsiaalmaksu arvel 4% palgast juurde. Ka isiklikule investeerimiskontole saab Isamaa pakutud idee kohaselt jätkata kogumist edasi samal 2% + 4% põhimõttel. Kui inimene aga lõpetab kogumise ja võtab raha välja, siis edaspidi suunab riik Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul selle 4% palgast tema esimesse sambasse ehk riiklikku pensioni, mis on siis tulevikus mõnevõrra suurem. Samamoodi, nagu see toimub praegu neil, kes pole teise sambaga liitunud.

Isamaa muudatusettepanekute suur pluss on see, et loob teise pensionisambaga liitujatele suurema vabaduse teises sambas oleva raha üle otsustamisel. Ettepaneku suur miinus on aga selles, et see ei lahenda ära meie pensionisüsteemi pikaajalist probleemi ehk seda, et tööealise elanikkonna ja pensionäride suhe halveneb tööealiste kahjuks.

2016. aastal oli ühe üle 65aastase inimese kohta 3,2 tööealist inimest. 2040. aastaks väheneb see 1,9 inimeseni. Kui 2012. aastal oli keskmise netopensioni ja netopalga suhe 43%, siis 10 aasta pärast on see 38% ja 25 aasta pärast 34%.

Need numbrid näitavad, et kui me jätkame samamoodi nagu praegu, siis suureneb Eestis vaeste pensionäride osakaal ning väheneb maksumaksjate arv, kelle sissetulekutelt võetava maksurahaga võiks pensione üritada suurendada.

Selle probleemi lahenduseks on laias laastus neli võimalust. Esimene võimalus on suurendada maksumaksjate arvu ehk sündivust või kui see ei õnnestu, siis soodustada Eestisse võõramaalaste tulekut. Teine variant on suurendada olemasolevate töötajate maksukoormust. Kolmas variant on vähendada pensionäride arvu ehk tõsta pensioniiga ning neljas variant on otsida võimalusi, kuidas ärgitada inimesi senisest veelgi rohkem tulevikuks säästma ehk suurendada pensionisüsteemis olevat raha hulka.

Ma ei tõtta Isamaa ettepanekuid toetama just seetõttu, et nende idee vähendaks pensionisüsteemis olevat raha ning teised alternatiivid pole erinevatel põhjustel head lahendused tulevastele pensionäridele pensioni maksmiseks. Isamaal on õigus selles, et ka praegune süsteem ei aita meil tulevikuks pensioniraha piisavalt palju koguda. Fondide tootlused on olnud selleks liiga väikesed.

Enne kui aga praegune süsteem uppi lüüa, võiks üritada seda parandada. Selleks on mitu võimalust. Teise samba sees suurema otsustusõiguse andmiseks võiks pensionikogujatel olla võimalus teha teise sambasse täiendavaid makseid ning ka osa teises sambas olevast varast ise paigutada. Täiendavate maksete tegemise motiveerimiseks võiks nende summade investeerimiselt teenitud tulu olla maksuvaba. Samuti tuleks muuta teisest sambast raha kätte saamise reegleid, mis praegu soosivad liialt kindlustusseltse.

Lisaks tasub soodustada firmapensionide teket ehk tööandjatele luua atraktiivne maksukeskkond, mis ärgitaks neid tegema täiendavaid makseid töötaja pensionikontole. Praegu on tööandja pension ettevõtte jaoks võrreldav palga maksmisega ja seetõttu ei ole see Eestis levinud.

Meie kolmesambaline pensionisüsteem pole ideealne. Sellel on mitu puudust. Süsteemi lammutamise asemel oleks mõistlikum aga esmalt üritada seda parandada.