Jüri Vips – ettevõtja juba okupatsiooni ajal

Vips kuulus ka pankurite sekka, olles kunagise Forekspanga asutaja, millest erinevate ühinemiste ja ülesostmiste tulemusena sai lõpuks Danske panga Eesti filiaal. Samuti oli Vips üks võtmetegijaid Tallinna börsi rajamisel ning enne krooni tulektud teenis raha valuutaoksjonitega.

Ta aitas ka sõber Jüri Mõisa tema pankurikarjääri algusaastatel. Viis Mõisa Moskvas kokku Mihhail Hodorkovskile kuulunud Menatep Panga juhtidega. Pärast seda kohtumist hakkas Mõis Tallinna rajama Menatepi filiaali, kuid hilisem Hansapanga asutaja, toona veel Eesti Pangas asepresidendina töötanud Heldur Meerits tõmbas ideele kriipsu peale.

Vips on öelnud, et loobus pangandusest saatuse tahtel. "Mingil hetkel meeskond lihtsalt tegi valesid otsuseid ja Forekspank läks lihtsalt oma teed ja ma ei saanud seal enam midagi kaasa rääkida nõukogu liikmena. Mind ei kuulatud ja nii ta läks," meenutas Vips 2012. aasta lõpus Äripäevale antud intervjuus.

1990. aastate alguses proovis Vips kätt rõivakaupmehena. 1991. aasta detsembris avas Tallinnas Pikal tänval riidekaupluse Vend, mis oli üks esimesi täielikult eraomanikule kuulunud kauplusi Tallinnas. Eraettevõtlusega alustas Vips aga juba 1987. aastal: ta on öelnud, et tol ajal andis eraettevõtlus mingisuguse tulemi ning toona teenitu abil ta ABC Grupi üles ehitas.

Vips on öelnud, et oli tüüpiline spekulant, kes teenis suuri summasid välismaal. Näiteks 1988. aastal äris Vips ühe tehinguga maha rohkem BMWsid kui BMW esinduskeskus Eestis kümne iseseisvusaasta jooksul.

"Enam ei viitsinud, rohkem polnud vaja. Hakata tegelema autoteeninduse ja klientidega… Aga raha kulus ruttu ära. Kuna ma olin väga tähtsate onude koostööpartner Moskvas, siis nad tahtsid mind määrata mingile ametikohale. Otsustasin, et tahan olla vaba ja sõltumatu," meenutas Vips 2016. aastal majanduskonverentsil Äriplaan esinedes tormilisi aegu. "Tulin Eestisse ja tegin siin börsi ja panga ja… Võtsin liiga suuri riske. Mõned mõisnikud mängisid kunagi kaardimängus mõisad maha. Mina mängisin päris suured ettevõtted maha," lausus ta.

Valusa õppetunni sai Vips 1997. aasta börsikrahhiga, kui mõne kuuga mõistis repolaenude varjukülgi ja sai aru, et vara on võimalik kaotada väga kiiresti. "Ma ei saanud pangaga kokkuleppele õigel ajal laenu tagasimaksmises. Hoiti graafikut ega lastud aktsiaid ära müüa enne, kui need enam väärtust ei omanud. Hakkasin nullist pihta jälle," meenutas ta aastaid hiljem.

Vaatamata börsikrahhis saadud valusatele õppetundidele olid tema ettevõtted hiljem börsidel aktiivsed investorid. Näiteks investeerisid Skandinaavia suurfirmade aktsiatesse. Vips on öelnud, et investeeris välisbörsidele sellepärast, et maailma asjadega end kursis hoida.

Üks periood, millest Vips ei soovinud ka aastaid hiljem avalikult rääkida, on äri ajamine Venemaal 1990. aastate alguses. "Kui ma Venemaal tegutsemise lõpetasin, siis ähvardati ikka päris korralikult, nii et sellest ma ei tahagi rääkida," on ta ühes intervjuus öelnud.

Kuigi Vipsi tunti eeskätt jaekaupmehena, siis tegelikult hoidus ta pikka aega jaekaubandusärist, sest ei pidanud seda tulusaks. Comarketi ehk lähipoodide kaupluseketi loomise juurde sattus ta juhuslikult. Selle põhjus oli Spari pankrotistumine, mille asemele tekkiski Comarket.

Enne seda eelistas Vips tegutseda hulgikaupmehena. Oma hulgifirma Abestock asutas ta 1992. aastal ja üheks põhitegevuseks oli alguses suhkru vahendamine. Vips on öelnud, et ta oli üks väheseid, kes suhkruäri tehes suutis hoiduda aferistide konksu otsa sattumisest. Äri ajamine oli Vipsi sõnul 1990. aastate alguses huvitav, ehe ja ka "natukene räige".

Abestock tegi ka 1990. aastatel aktsiaemissiooni, ettevõte sai ühel hetkel enda käsutusse väga palju raha. Emissiooni aitas korraldada tollane Hansa Investments, kuid emissiooni korraldanud pankurid meedias toimunut hiljem millegipärast meenutada ei soovinud. Vips on selle emissiooni kohta hiljem öelnud, et kindlasti oleks saanud hangitud raha investeerida paremini.

Abestocki aitas Vipsil käima lükata Jüri Mõis, kellele kuulus veel 1999. aastal 8,5 protsenti hulgifirma aktsiatest. Mõis nimetab oma investeeringut Abestocki finantstoeks. "Vips on mees, kelle käes raha seisab," on Mõis oma kunagist äripartnerit iseloomustanud.

"Tal on alati kõik selge. Ta saab kõiki asju omada ainult 100%, eks see tuleb inimese iseloomust. Mõnes kohas on see hea ja näitab võimekust, et inimene suudab ettevõte juhtimise üksinda ära katta," iseloomustas Mõis Vipsi 2013. aasta alguses ilmunud Äripäeva portreeloos.

Jüri Vips suri 8. novembril pärast pikka võitlust raske haigusega 62aastasena.