Vaata Eesti tegusaimad korteriühistud 2018

Eesti korteriühistute liit (EKÜL) kuulutas oktoobris korteriühistute suurfoorumil 14. korda välja parimad korteriühistud üle Eesti ning tunnustas tublisid ühistujuhte. Äripäev tegi võitjatest ülevaate ka Korteriühistute erilehes.

Korteriühistute konkursil 2018 valiti parimad kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt. Lisaks jagati ka hulgaliselt eriauhindu.

“Konkurss oli tänavu taas väga populaarne ja väga tugevaid kandidaate esitati üle Eesti. Liidul on selle üle väga hea meel, kuigi konkursi komisjoni töö tegi see muidugi keerulisemaks. Kui keeruline on valida seda ühte ja ainsat võitjat, näitavad ka eriauhinnad, mida komisjon lisaks kolmele peaauhinnale välja anda otsustas,” rääkis konkursi komisjoni kuulunud korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Konkursi komisjoni kuulusid lisaks Mardile veel Triin Reinsalu ja Priit Kirotar sihtasutusest KredEx, Regina Michaelis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning Eve Pärna Tallinna linnavaraametist.

Konkursi „Ilus koduümbrus 2018“ võitjaks kuulutati Tallinna korteriühistu E. Vilde tee 123 (KÜ juhatuse liikmed Svetlana Vitsut ja Irma Toomla). “Võitjat iseloomustab väga hästi läbimõeldud ja tihedasse linnaasustusse sobiv haljastuslahendus. Renoveeritud maja ümbritsevad ilusad hästi planeeritud taimevalikuga lillepeenrad ja looduslikest kividest kompositsioonid,” tutvustas Mardi.

Ilusa koduümbruse kategoorias otsustas komisjon lisaks välja anda ka kaks eriauhinda. Neist esimene “Esteetiliselt nauditav minimalistlik lahendus” läks Tallinna korteriühistule Rannamõisa tee 44 C (ühistujuht Jaan Koit). “Korteriühistu on kujundanud oma majaümbrusest tõeliselt rohelise elukeskkonna, lisamata midagi üleliigset ja kunstlikku. Muu hulgas on ühistu majaelanike abiga istutanud oma õuealale 120 mändi. Ühistul on ka oma tamm, mis on saanud sildi „Meie ühistu tamm“ ja ühistu on ka ise kasvatanud ja kinkinud tammeistikuid teistele korteriühistutele,” rääkis Mardi.

Teine eriauhind kannab nimetust “Kaunis koduümbrus majaelanike koostöös“ ja see läks korteriühistule Selja tee 2 (juhatuse liige Vilme Kullerkupp), mis asub Tori vallas Pärnumaal. “Selle auhinna võitja puhul hindas komisjon väga, et ilus koduümbrus on saavutatud ja hoitud kõigi majaelanike ühise jõupingutusega – kogu kaunilt kujundatud majaümbruse hoolduse eest vastutavad oma maja elanikud ning majaümbruse töid rahastatakse omavahenditest. Kõiges on näha, et hoolitsetakse mitte lihtsalt majaümbruse, vaid oma kodu eest,” selgitas Mardi.

Auhinna „Edukaim renoveerimisprojekt 2018“ võitis Rapla valla korteriühistu Pargi Kolm (juhatuse esinaine Viktoria Pavliuk). “Konkursi võitnud maja on läbinud tervikrenoveerimise. Soojustatud on fassaad, paigaldatud uus katus.

Muu hulgas on paigaldatud maaküte ja taastatud nullist soojatrass ja radiaatorid korterites. Soojustagastusega sundventilatsiooni paigaldamiseks leiti lahendus, mis võimalikult vähe kahjustas korterite siseviimistlust. Maja ümbrusse paigaldati uus asfaltkate ja lisati märgistus liikluse lihtsustamiseks. Kogu maja ja majaümbrus on renoveeritud ühe tervikuna, tulemus on väga energiasäästlik ja kodune,” kirjeldas tehtud tööd Mardi.

Tema sõnul otsustas konkursi komisjon anda välja ka viis eriauhinda, et tuua esile neid kõige säravamaid tulemusi, mille poolest mitmed kandidaadid silma paistsid.

Auhinna “Majanduslikult hästi planeeritud renoveerimisprojekt” pälvis Narva korteriühistu Uusküla 10 (juhatuse esinaine Valentina Beloglazova). “Selle eriauhinnaga tunnustame korteriühistut, mis tegutseb piirkonnas, kus korterelamute renoveerimine ei ole veel Eesti keskmisega võrreldes populaarne - on aga võtnud kokku julguse ja renoveerinud oma maja, võttes arvesse ühistu liikmete piiratud võimalusi,” rääkis Mardi.

Auhinna tähelepanuväärse fassaadilahenduse eest pälvis Tallinna KÜ Sõpruse pst 6 (juhatuse liikmed Veiko Salumäe, Alar Nikopenzius, Ivan Naumets ja ühistu liige Kätlin Keinast, kes oli juhatuse esimees renoveerimise ajal). Tervikrenoveeritud maja fassaadil kasutati tavapärasest erinevat lahendust, et säilitada maja algupärane välisilme (aastast 1963) ning mitte kinni katta tellisemustrit.

Silmapaistva rõdude lahenduse eest pälvis auhinna Viljandi KÜ Kaare 49 (ühistujuhi nimi Erki Maasing). Tervikrenoveerimise läbinud korterelamu eriliseks aktsendiks on innovaatilised teraskonstruktsioonil klaasitud suured rõdud, mis annavad hoonele modernse ja visuaalselt esteetilise välimuse.

Auhinna “Pilkupüüdev välisilme Tallinnas” pälvis KÜ Ugandi (Siili tn. 6/8 Tallinnas, juhatuse liige Maie Jaanits). “Konkursi komisjonile jäi Tallinnas silma just see tervikrenoveerimise läbinud maja. Majas on muu hulgas vahetatud kütte- ja ventilatsioonisüsteem, paigaldatud uus soojasõlm, soojustatud fassaad, vahetatud aknad ja rõdupiirded ja katusele paigaldatud päikesepaneelid. Elanikud leiavad samuti, et see on piirkonna kõige ilusam ja silmapaistvam maja,” selgitas Mardi.

Esmakordselt anti välja ka nutika korteriühistu eripreemia, mille pälvis Keila KÜ Niidu 5 (juhatuse liige Igor Onkel). “Samuti on tegemist tervikrenoveeritud kortermajaga, kus on soojustatud fassaad, ehitatud välja uus küttesüsteem, soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ja veel palju muud. Eriliselt jäi aga kandidaadi puhul silma, et rajati kõik uued automaatikad ja kõik süsteemid on tehniliselt kaugloetavad,” tõstis Mardi esile.

Parim korteriühistu juht 2018 on Erki Maasing (esitajaks Korteriühistu Kaare 49 Viljandis). “Võitja tegutseb ühistujuhina mitmes majas, kus käimas ka tervikrenoveerimine. Elanikud tunnustavad tema kompetentse ja teadmisi renoveerimise alal ning teda iseloomustatakse kui sihikindlat ja teotahtelist noort ühistujuhti,” vahendas Mardi.

Selleski kategoorias anti välja mitu eripreemiat: eriauhinna „Ühistu hing“ pälvisid Lea Nõuakas (konkursile esitanud Tallinna korteriühistud Angerja 4 ja Energia 5) ning Jelena Zubkova (konkursile esitanud Tallinna korteriühistud E.Vilde 87 ja Pelguranna 25).

Eriauhinnaga „Aastate kogemus“ tunnustati aga meest nimega Arvo Pärniste, Saku valla korteriühistu Kurtna Pihlakas juht, kes 25 aastat tagasi korraldas oma majas korteriühistu loomise ja on alates ühistu loomisest olnud ka selle pikaajaline juht.

Tänukirjaga tunnustas Eesti korteriühistute liit ka korteriühistut KT 17 Haapsalus, korteriühistut Kesk 40 Põlvas ning Tallinna korteriühistuid Kauba 5, Angerja 4, Energia 5, Eduard Vilde 87, Pelguranna 21, Pelguranna 25 ja Lõime 31.

Eesti Korteriühistute XXI Foorumit toetasid justiitsministeerium ja Tallinna linn.

Tänaseks kuulub Eesti korteriühistute liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil.