Tartu halduskohus tagastas Kohtla-Järve linna kaebuse korruptsioonis lõplikult süüdi jäänud Kohtla-Järve ekslinnapea Jevgeni Solovjovi avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks ja mõistis linnalt tema kasuks välja üle 3000 euro menetluskulusid, kirjutas
ERRi uudisteportaal.
- Jevgeni Solovjov kohtus. Foto: Eiko Kink
Kohus märkis, et seadusest tulenevalt on ainupädevus kahju hüvitamise ettepaneku esitamiseks Solovjovile Kohtla-Järve linnavolikogul, kuna nende ainupädevuses on linnapea valimine, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERRile.
Samuti ületas Kohtla-Järve ettepaneku tegemisel seaduses sätestatud tähtaegu.
Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väidet, et ta sai Solovjovi tekitatud kahjust teada alles 29. augustil 2016. Kuna Kohtla-Järve linn ei ole kahju hüvitamise nõude esitamisel järginud selleks ettenähtud korda, ei saa kohus sisuliselt hinnata, kas ja millises ulatuses Solovjov linnale varalist kahju tekitas.
Äripäev kirjutas eelmise aasta lõpus, et varsti vahetub aastanumber, kuid Kohtla-Järve linnavalitsus pole ikka veel suutnud esitada kohtusse hagi linnale kokku üle miljoni eurot kahju tekitanud endiste linnajuhtide Jevgeni Solovjovi ja Jüri Kollo ning kohaliku suurärimehe Nikolai Ossipenko firma vastu.
Toona kinnitas Kohtla-Järve linnavalitsuse õigusnõunik Vadim Vilde, et asi siiski liigub ning hagiavaldus on koostamisel.
Solovjovi ja Kollo kriminaalkaristus jõustus 2016. aasta augustis. Kohtuotsuse järgi olid nad muu hulgas süüdi ka kokku üle 850 000 euro linnaeelarvest maksmise eest Ossipenko kommunaalfirmale N&V tööde eest, mida tegelikkuses ei tehtud.
Kohtuotsuse jõustumise järel oli Solovjov lõpuks sunnitud lahkuma linnapea ametist, kus ta oli kogu eeluurimise ja kohtumenetluse aja. Sel ajal linnavalitsus hagi kahju hüvitamiseks ei esitanud.
Suuresti avalikkuse survel saatis Kohtla-Järve linnavalitsus alles selle aasta maikuu lõpus Solovjovile, Kollole ja Ossipenko firmale N&V ettepaneku hüvitada 90 päeva jooksul linnale tekitatud kahju.
Nii Solovjov kui ka Kollo
kinnitasid augustis Äripäevale, et nad ei kavatse midagi maksta.
"Muidugi ei hakka ma seda raha tasuma. Ma tahan teada, mille alusel Kohtla-Järve linnavalitsus seda minult nõuab. Need aktid ja maksekorraldused, mis toona esitati, on tunnistatud ju kehtetuks," imestas linnapea ametist sunnitud lahkumise järel Ossipenkole kuuluvas Uikala prügilas arendusdirektori kohale maandunud Solovjov.
Kollo pidas aga kahjunõude esitamist, nagu ka süüdimõistvat kohtuotsust, poliitiliseks rünnakuks. "Ma tean ju väga täpselt, kui formuleeriti neid tänavaid ja teelõike, mis omal ajal ümber nimetati – ja praegu öeldakse, et need remonditud tänavad ei olegi need tänavad. Mina ju tean paremini, kus need tänavad asuvad. Aga kohtuotsus oli lihtsalt poliitiline otsus. Nii nagu Savisaare kohta käib praegu," arvas Kollo.
Kriminaaluurimise käigus selgitati välja, et Kohtla-Järve linn maksis teede-tänavate hooldustööde eest aktides esitatud valeandmete tõttu kohaliku mõjuka suurärimehe Nikolai Ossipenko firmale N&V 852 000 eurot enam, kui ettevõttel olnuks õigus saada.
Kahju kokku üle miljoni euro
Viru maakohus otsustas, et linnale kahju tekitamise eest vastutavad Solovjov ja Kollo ning mõistis neilt solidaarselt välja 210 200 eurot. Lisaks mõistis esimese astme kohus Kollolt veel välja 840 069 eurot.
Ringkonnakohus aga tühistas need tsiviilnõuded, leides, et maakohtul puudus alus lahendada kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise küsimust.
Kohtla-Järve linnaelanike kaukast üle 850 000 euro lihtsalt niisama saanud N&V ning Ossipenko pääsesid aga kohtust puhaste paberitega. Parandamatult haigestunud suurärimehe suhtes lõpetati kriminaalmenetlus ning juriidilise trikiga pääses kriminaalasjast ka AS N&V, mis ühendati uude äriühingusse nimega OÜ N&V. Vana N&V aga kustutati äriregistrist. Lisaks kõigele tuli riigil hüvitada N&V-le ka 21 000 euro eest advokaadikulusid.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.