Kriminaalasjad: lennuakadeemia ja ettevõtja tülitsevad droon-helikopteri üle

Vaidlus käib selle üle, kas Instigo Eesti OÜ tellitud ning 600 000 eurot maksnud uuringu käigus valmis droon-helikopteri uus lahendus ja kas Eesti Lennuakadeemia (ELA) uurimisgrupi liikmed kõndisid selle lahendusega teise firmasse või mitte.

Enam kui aasta on idufirma Hepta Group Airborne OÜ esitlenud avalikkuse ees bensiinimootoriga droon-helikopterit, mis suudab lennata kuni 600 kilomeetrit ning mida saab edukalt kasutada elektriliinide jälgimisel.

Sel kevadel võitis ettevõte Elektrilevi hanke elektrivõrgu korraliste ülevaatuste tegemiseks Lääne piirkonnas.

Nüüd on aga selgunud, et kopterit peab enda omaks hoopis Instigo Eesti OÜ, Anti Purrele kuuluv ettevõte on lennundusringkondades tuntud tegija. Näiteks osteti politsei- ja piirivalveameti AgustaWestland helikopterid just tema vahendusel.

Alustame detailiderohke ning sõprus- ja ärisuhetest läbipõimunud loo lahtiharutamisega aastast 2016, kui sihtasutus Archimedes toetas Instigo Eestit enam kui 430 000 euroga, tegemaks rakendusuuringuid mehitamata lennukilahenduste insenerseire jaoks. Uuringute tegijaks sai haridusministeeriumi haldusalas oleva ELA. Instigo Eesti ning projektipartner Reach-U AS lisasid eurotoetusele omafinantseeringuna veel 150 000 eurot.

Uuringutega alustati 2016. aasta suvel ning ELA rektori Jaanus Jakimenko sõnul kasutati selles kahe uurimisgrupi liikme – Siim Heeringu ja Siim Maripuu – ettevõttele Flaperon OÜ kuuluvat kopterit Gaui GX-9 ja lennuakadeemia soetatud väiksemaid koptereid.

Selle aasta alul andis ELA rakendusuuringu tulemused tellijale üle. "Instigo ei olnud tulemusega rahul, kuna ühtegi valmis kopterit üle ei antud. Anti üle uuringuaruanne ja sellega seotud failid," lausub Jakimenko, kinnitades, et ühtegi uuritavat seadet ei ole uuringu käigus müüdud, levitatud ega üle antud kolmandatele isikutele.

Instigo Eesti juhataja Anti Purre on aga teist meelt. "Rakendusuuringu ajal avastasin olukorra, kus uurimisgrupp esitles uuringu hetkeseisu tulemust laiemale avalikkusele Flaperon OÜ lahendusena," sõnab ta. Lepingupartneri ELA poole pöördumisest Purre sõnul kasu polnud, kuna öeldi, et me eksime.

Purre selgitusel modifitseeriti Gaui kopterit uuringute käigus selliselt, et originaalist jäi järele vaid raam ja mootor ning faktiliselt tekkis uurimise käigus uus kopteri lahendus. Paraku keeldub ELA akadeemia ja uurimisgrupi vahelisi akte ja nende alusel tehtud arvete järgi Instigo Eesti kinnimakstud töid ja infot lahenduste kohta Instigole esitamast, lausub Purre.

Lisaks on tema sõnul üleantud uurimistööst puudu pea kogu mõõtmistulemusi puudutav info.

"Raha 600 000 eurot võeti uurimiseks vastu hea meelega ja sama hea meelega võiks jagada tekkinud lahendusi. Praegu Instigo Eesti sellest uuringust kasu pole saanud, kuid tundub, et keegi siiski on," märgib Purre.

Jaanuaris esitas ettevõte politseisse kuriteoteate ning selle peale algatati kriminaalmenetlus ärisaladuse õigustamatut avaldamist ja kasutamist käsitleva paragrahvi järgi.

Purre sõnul oli kuriteoteate esitamise põhjus saada selgus kahe sarnase droon-helikopteri lahenduse kokkusattumuste tagamaadest olukorras, kus ELA, Flaperon ning Hepta sisulistele küsimustele ei vasta. Samuti ei välistanud Purre tsiviilhagi esitamist.

Flaperoni ning Hepta Group Airborne'i omanikeringi kuuluv Siim Heering ütleb, et lahkhelid tekkisid, kui Instigo Eesti soovis nende väljaspool ELA rakendusuuringu projekti arendatud lennumasinaga seonduvat intellektuaalset omandit endale saada ning uurimisgrupi liikmeid Anti Purre ja Eiko Keemani uue, asutatava ettevõtte liikmeteks.

"Detailidesse laskumata oli meie jaoks pakkumine naeruväärne," ütleb Heering. Tema arvates tahavadki Purre ja Keeman nõuda endale arendustöid, mis neile ei kuulu. "Tegemist on isiklike kuritahtlike eesmärkidega. Vaidlusalune droon-helikopter kuulub täieõigluslikult Hepta Group Airborne OÜ-le," kinnitab Heering.

Hepta Group Airborne'i juhataja ja üks omanikest Henri Klemmer lisab, et neil on olemas ostu-müügileping, milles Purre ja Keeman soovisid kopterit endale soetada. "Arusaamatuks jääb, kuidas ühed ja samad isikud väidavad, et nende vara on varastatud, ja samal ajal üritavad seda sama vara ametlikult kelleltki teiselt osta," imestab Klemmer.

ELA juurde moodustatud uurimisgruppi kuulusid lisaks kahele ELA esindajale veel Siim Heering, Siim Maripuu, Marek Lentsius, Ryan Saar ja Eiko Keeman.

Neist esimesel neljal on seosed ka Hepta Group Airborne'iga. Keeman toetab aga uuringu tellinud Instigo Eesti seisukohti.

"Avastasin oktoobris 2017. aastal drooni sattumise teise osapoole kätte ja tulin selle infoga ELA ja tellija juurde. Sellega sattusin ELA jaoks "pahade" nimekirja. Teise osapoole jaoks olen "hea" ehk olulise info avalikustaja," lausub Keeman, kes aastate eest arendas koos Heeringu ja Maripuuga drooni ettevõttes Rohelohe OÜ. Praeguseks on aga suhted totaalselt sassis.

Ka lennuakadeemia on esitanud kuriteoteate, mis Äripäeva andmetel on suunatud Keemani tegevuse uurimiseks. Prokuratuur kinnitas kriminaalasja algatamist kelmuse paragrahvi alusel, märkides, et kahtlustatavana pole kedagi üle kuulutatud.

Keeman märgib, et ELA on talle saadetud e-kirjas väljendanud arusaamatust, miks ta ei ole ELA alltöövõtjana neile lojaalne, vaid toetab uuringu tellinud ettevõtjat. "Minu väärtushinnangute ja minu nähtu kohaselt on Instigo Eestil õigus, sest üleantud uuring on sisutu ning ma ei saa poolte valimisel südametunnistuse vastu minna," kommenteerib Keeman.

ELA rektor Jakimenko sõnul selgitati osapooltele juba projekti alguses toimunud koosolekul, et tegemist on rakendusuuringutega, mille tulemused võivad olla ka negatiivsed.

Tuliseks läinud tüli käigus kutsus haridusminister Instigo Eesti juhi ja omaniku Anti Purre tagasi lennuakadeemia nõunike kogust. Rektor Jakimanko lausub, et "olukord, kus nõunike kogu liige levitab lennuakadeemia kohta valeinfot ning kasutab oma positsiooni akadeemia vastu töötamiseks oma ärihuvidest lähtuvalt, pole ei eetiline ega ka edasist koostööd soosiv".

Purre sõnul on kahetsusväärne, et projekti tulemuste üleandmisega rahulolematust käsitletakse ELA vastu töötamisena. "Nõunikuks oldud aja jooksul ei ole nõunike kogu minu teada rakendusuuringu temaatikaga tegelenud ja minu osalusel pole nõunike seas see teema tõusetunud," kinnitab ta. Ka ei nõustunud Purre, et ta oleks esitanud mingeid seisukohti ELA nõuniku positsioonilt või et ta ainuüksi selle positsiooni tõttu ei saaks lubada oma arvamuse väljaütlemist Instigo Eesti esindajana.

Tagantjärgi tarkusena lisab Purre, et suure tõenäosusega oleks võinud juba eelmise aasta aprillis–mais aru saada, et tegelikult on tegemist korduva võimaliku lepingu rikkumisega, oleks pidanud kaasama juristid ja peatama rakendusuuringu kuni selguse saamiseni. "Olukorras, kus uuringute läbiviija on teadmistes tellija suhtes nii-öelda superpositsioonis ning see on suunatud ärisaladuse loomisele, tuleks usaldamisega olla palju ettevaatlikum," märgib Purre.

"Hepta Group Airborne OÜ on kõnealuse droon-helikopteri ise arendanud, IP kuulub Heptale ja me ei ole varastanud mitte kellegile teisele kuuluvat intellektuaalomandit. Hepta arendused ja ELA rakendusuuringud ei ole omavahel seotud. Rakendusuuringu projektimeeskonna kõnealused liikmed on Hepta Group Airborne OÜ omanikud. Oleme üks ettevõte ja meeskond. Sealhulgas arendustöid teostanud ja kliente teenindanud oleme ühiselt alates aastast 2015. Rakendusuuringu projekti kaasati meie meeskonna liikmed just nendel samadel põhjustel, et vastavad meeskonna liikmed on praktiliste kogemustega droonide ehitamise eksperdid.

Hepta kõiki arendustöid on rahastatud osanike endi rahadest, finantsasutuste laenudest, teenindatud klientide rahadest, investorite laenudest ja erinevatest ettevõtlust toetavate organisatsioonide toetusrahadest. Nende organisatsioonide hulka ei kuulu Instigo Eesti, ELA, ega Archimedes SA.

On jäänud mulje, et rakendusuuringu projekti jooksul märgati meie projektimeeskonna liikmetes ja nende väljaspool rakendusuuringut teostatavates arendustöödes suurt potentsiaali. Meeskonnale tehti ettepanek liituda ettevõttega Hoverscan, mille tegevjuhiks oli määratud Eiko Keeman ja kaasasutajaks Anti Purre. Pakkumine seisnes selles, et kõik arendatud ja arendatav intellektuaalne omand pidi minema ettevõttesse Hoverscan ning "kogenud ettevõtjad" Keeman ja Purre oleksid olnud need isikud, kes ettevõtte ja investeeringute kiire positiivse arengu edasise heaolu eest vastutavad.

Kuna meil ei olnud vajadust lisajõudude kaasamiseks ja/või liitumiseks, keeldusime ettepanekust viisakalt. Sellest hetkest alates on Keeman ja Purre alustanud erinevate laimukampaaniatega, sealhulgas proovides väita, nagu meie eraldiseisvad arendustööd oleksid teostatud ELA arendusprojekti mahus. Mõistagi, ei vasta need väited tõele."

"Instigo Eesti ja projektipartner REACH-U AS on käesoleva rakendusuuringu käigus omafinantseeringuna panustanud suurusjärgus 150 000 eurot. Koos SA Archimedes Nutikas projektiga oleme investeerinud rakendusuuringusse üle 600 000 euro. Lisaks on Instigo Eesti aastatel 2016–2018 kulutanud Archimedese väliselt üle 100 000 euro projekti läbiviimiseks.

Kui ELA võitis Instigo Eesti tehtud hanke, oli mul selle üle hea meel. Projekti ja rahastuse heas usus ELA-le andmine võimaldas ELA-l pea kogu projekti jooksul presenteerida rakendusuuringut kui edulugu ja head koostöönäidet ELA ning eraettevõtluse vahel.

ELA kommunikeeris praktiliselt kuni lõpuni, et kõik on korras, kõik uuringu käigus tekkinud teadmised, seadmed, vahendid, antakse rakendusuuringu lõppedes üle ja lubas uurida kas niinimetatud Hepta ja Flaperoni droon kannab endas uuringu tulemusi. Paraku teadmised anti üle osaliselt, lubatud seadmeid ja vahendeid üle ei antudki, lubatud uurimist arvatavasti ei toimunud.

Ei ole eluliselt usutav, et Instigo Eesti rahastatud uuringu läbiviijad lõid uuringu eesmärgiga kattuvad lahendused paralleelselt nii-öelda iseseisvalt omast vabast ajast. Kuigi Instigo lepingupartner on ELA, olen jaganud Hepta juhataja Henri Klemmeriga oma kahtlusi ja soovinud saada vastuseid mõnedele küsimustele eriti olukorras, kus ootamatult pärast uuringu lõppu osutusid ELA uurimisgrupi liikmed olevat Heptas kaasatud. Kahjuks pole ta vastavasisulisele ja lahenduste tehnilist sarnasuse detaile käsitlevatele küsimustele vastanud.

Meil on ELA ja Archimedesega ühine seisukoht, et lennumasin ei olnud uuringu eesmärk. Samas reaalselt uuringu käigus selgus, et uuringu ühe tulemusena valmis lisaks uurimisteemale ka lõpptulemusena suuresti modifitseeritud Gaui platvormi jaoks palju erinevaid vajalikke lahendusi, ilma milleta uurimistulemus ei oleks kasutuskõlblik. See modifitseerimine on muude kulude seas Instigo poolt ELA-le kinni makstud tegevus ja minu seisukoht on, et kinnimakstud töö tulemused tuleks samuti üle anda ning neile laienevad samad nõuded, mis lepingu muudele osadele."