„Kui tegemist on sellise suurusjärgu projektiga, siis sellel ei saa olla konkureerivaid või paralleelseid projekte ja see vajab riikide ja linnade tuge,“ ütles Soome transpordiminister Anne Berner.
- Soome transpordiminister Anne Berner Eestis tunneliprojekti konverentsil veebruaris. Foto: Ekspress Meedia
Täna Helsingis kohtunud Eesti ja Soome transpordiministrid ja pealinnade esindajad leppisid kokku, et tunneliprojektiga minnakse edasi.
Konkreetse sammuna hakkab Soome riik liikmeks Balti riikide ühisomanduses olevas firmas RB Rail, mis valmistab ette Tallinnast Varssavini kulgevat Rail Balticut.
Euroopa Liit toetab suuremat osa raudtee 6 miljardi euro suurusest maksumusest, Eesti ja Soome huvi on teha Tallinna–Helsingi tunnelist selle osa. „Meile on oluline, et Tallinn ei kujuneks raudteeühenduse lõpp-punktiks, vaid et me oleks ühenduse Helsigiga. Tunnel on selle projekti loomulik osa,“ ütles Eesti transpordiminister Kadri Simson.
Soome transpordiminister Anne Berner ütles, et riik läheb tunneliprojektiga kaasa ainult sellisel juhul, kui see saab Euroopa Liidust raha, see seostub riikliku transpordisüsteemiga ja tunnelis hakkavad liikuma nii reisijad kui ka kaup.
Projekti ajakavast ei tahtnud ministrid rääkida.
Kiiremaid tulemusi lubab eratunneliprojekt, mida veab „Angry birdsi“ loonud Roviost tuntud Peter Vesterbacka. Tunnel on lubatud valmis saada aastaks 2024.
Reedesel kokkusaamisel oli selgelt näha, et ministrid pole Vesterbacka projektist vaimustatud.
„Kui tegemist on sellise suurusjärgu projektiga, siis sellel ei saa olla konkureerivaid või paralleelseid projekte ja see vajab riikide ja linnade tuge,“ ütles Berner.
Vesterbacka meeskonna kavandatav tunnel saaks Soome pool alguse Espoost Keilaniemist. Helsingi linnapea Jan Vapaavuori arvates peaks tunnel kulgema Helsingi–Vantaa lennujaama, Pasila ja Helsingi raudteejaama kaudu. „Ainuke elujõuline ühendus kulgeb Helsingi keskuse kaudu,“ ütles ta täna.
Seotud lood
Peter Vesterbacka ja Kustaa Valtoneni mõte rajada Tallinna ja Helsingi vahele veealune tunnel ei ole kuhugi kadunud ja peatselt lubavad nad avalikustada ka esimesed rahastamisplaanid, kirjutab Uusi Suomi.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.