Kokkulepet, kuidas Euroopas madala maksumääraga liikmesriikide abil makse optimeerivatelt tehnoloogiahiidudelt maksuraha kätte saada, ei sündinud ka detsembrikuisel rahandusministrite kohtumisel.
- Meeleavaldaja rahandusministrite kohtumise eel. Foto: EPA
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul Euroopa Liidu riikide rahandusministrid Euroopa Komisjoni esitatud kujul digitaalsete teenuste maksus kokku ei leppinud ja läbirääkimised sel teemal jätkuvad.
Eesti eesistumise ajal välja käidud kava maksustada rahvusvaheliste ettevõtete nagu Facebook või Apple müügitulu Euroopa Liidu üleselt on hoolimata Austria eesistumise ajal tehtud pingutustest jäänud venima peamiselt Põhjamaade ja madalat maksumäära pakkuva Iirimaa vastuseisu tõttu. Toetust ei ole leidnud ka kava jätta maks, mis võinuks liikmesriikide vahel jagamisele viia 5 miljardit eurot aastas,
ootama 2021. aastat, juhuks kui OECD peaks leidma probleemile globaalsema lahenduse.
"Suur toetus ja ootus on samas jätkuvalt globaalse lahenduse leidmiseks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) veetavate läbirääkimiste raames. Seda toetab ka Eesti ja meie eelistus pole kindlasti mõneks aastaks Euroopa Liidus eraldi maksu kehtestada," sõnas Tõniste pärast Brüsselis toimunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumist. "Lahendus peab olema kõikehõlmav ja kestlik ning põhinema rahvusvahelisel kokkuleppel," lisas minister.
Igal juhul tähendab see, et detsembrikuisel riigipeade kohtumisel ehk Ülemkogul mingit lõplikku otsust vastu võtta ei ole võimalik.
"Pakutud ajutise lahenduse puhul kõlas üleskutse kitsendada võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga maksubaasi ja arvestada selles ainult reklaami müügitulu," rääkis Tõniste.
Välismeedia kirjutas, et Saksamaa ja Prantsusmaa püüdsid lagedale tulla plaaniga, mis kehtestaks kitsama sihiga maksu, mis hõlmaks näiteks Facebooki ja Alfabeti Euroopa Liidu sisesed reklaamitulud, aga jätaks tõenäoliselt kõrvale Amazoni, Spotify, Airbnb või Apple'i pakutavad teenused.
Diplomaadid rääkisid Financial Timesile, et reklaamimaksu eelistamine digimaksule oli mõeldud ka rahustama Saksamaad, kes oli kartnud, et maksukoorem tabab hoopis Saksamaa autotootjaid. Samuti peaks see olema lepitus Rootsile ja Taanile, kes eelmise maksuplaani vastu häält tõstsid. Teisalt oli selline, kuni kaks korda väiksema maksubaasiga variant kompromissettepanek Prantsusmaalt, kes soovis, et ministrite kohtumisel võetaks mingi positiivne otsus vastu euroala reformimise kohta.
Läbirääkimised kestsid kogu öö
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on oma valitsusprogrammi osana juba enam kui aasta soovinud euroalasse uusi reforme. Kunagi ühist kaitse-eelarvet, euroala ühist eelarvet ja raskustesse sattunud liikmesriikide paremat toetamist soovinud kava ei ole aga teiste, eriti põhjapoolsete liikmesriikide toetust leidnud.
Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva 19 tundi väldanud läbirääkimistel oli Holland peamine vastane Prantsusmaa soovile teha euroalale oma eelarve, mis võiks olla tugi raskustesse sattunud liikmesriikidele. Läbirääkimiste tulemus oli see, et eelarve ideed maha ei maeta, aga mingit konsensust selle kohta, mis moodi see kunagi võiks teostuda, ka ei saavutatud, kirjutab Financial Times.
"Majandus- ja rahaliidu reformid jätkuvad järk-järgult ja nende eesmärk on läbivalt kindlustada euroala finantsstabiilsust, suurendada euroala kriisidele vastupanuvõimet ja kriisilahendusvõimekust. Siin on keskne roll just neil eesmärkidel loodud Euroopa stabiilsusmehhanismil (ESM)," teatas selle kohta Eesti rahandusmnisteerium.
Seotud lood
Prantsusmaa ja Saksamaa on otsustanud loobuda Euroopa Liidu digimaksu kehtestamisest ning otsivad nüüd toetust maksule, mis võtaks sihikule ainult digireklaami maksustamise, kirjutab Financial Times.
Ameerika Ühendriikide võimalik reaktsioon, digisektori lobi ja omakasu said võitu Euroopa Liidu digimaksu kavadest – plaan kehtestada rahvusvahelistele tehnoloogiaettevõtetele 3% maks pandi kaheks aastaks kõrvale.
Ettevõtted nagu Google, Amazon ja Facebook võivad peagi Euroopas kõrgemaid makse tasuma hakata, kirjutab CNBC.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.