Väikeettevõtjad järgmisele valitsusele: mõelge esimesena väikestele

„Kogu seda memorandumit poleks olnudki, kui riik oleks juba kolm või neli aastat tagasi võtnud seaduste loomisel kasutusele väike ja keskmiste ettevõtete (VKE) testi, millega analüüsitakse seaduste muudatuse mõju neile,“ märkis EVEA asejuht Marina Kaas.

Tema sõnul töötas EVEA testi välja, lähtudes Euroopa Liidu soovitustest ja majandusministeeriumi palvel. „Võimuvahetuste ja ministeeriumite muutuvate seisukohtade tulemusel on välja töötatud metoodika siiani kalevi all. Kuna meil see metoodika ei tööta, on läinud läbi palju seadusandlikku praaki,“ möönis Kaas.

Sestap peavad ettevõtjad tegelema tulekustutamise, riigimeestega kauplemise ja avalike pöördumistega. „See on üks peamisi punkte, mida soovime tulevaste riigikogulastega arutada, kuna tegemist on erakondadeülese teemaga,“ toonitas Kaas.

Ta märkis, et VKE-test on oluline, kuna see vähendab õigusteenuste koormust väikeettevõtjate eelarvele. „Kui suurettevõttel on alati võtta üks tagavarajurist või -raamatupidaja, kes tegeleb seadusekonksuga, siis väikeettevõtjal seda pole, mistõttu peab ta enda huvide kaitseks õigusteenuse sisse ostma, mis on võrreldes üldiste tööjõukuludega on äärmiselt kallis,“ selgitas EVEA asejuht.

Kaasi väitel oli Eestil võimalus olla üks esimesi Euroopa riike, kes VKE-testi rakendab, kuid praeguseks on enamik Euroopa Liidu liikmesriike selle vastu võtnud, aga Eesti pole seda siiani suutnud teha.

„Meil peaks olema piinlik, sest isegi Ukraina on hakanud testi kasutama, kuid justiitsministeerium väidab jätkuvalt, et meil on üldine mõju hindamismetoodika ja ametnikud on piisavalt targad ning aimavad seaduse muudatuste mõju,“ rääkis Kaas.

Tema sõnul tõepoolest ministeeriumid paluvad ettevõtjate arvamust, kuid seisukoha loomiseks ei anta piisavalt aega. „Öeldakse, et vastake meile ülehomme või nädala jooksul, misjärel saadetakse 100-leheküljeline direktiiv. Loomulikult vastus ei saa olla kvaliteetne, isegi kui suudame selle mõne päevaga läbi lugeda,“ möönis Kaas.

Nii paneb EVEA järgmisele riigikogu koosseisule südamele, et ametisse valitud mõtleksid esmalt siiski väike- ja keskmisele ettevõtjale. „Kuigi oleme avatud liberaalne ja ettevõtjasõbralik riik, pole meil endiselt väikeettevõtluspoliitikat, mis eristab meid enamikust liikmesriikidest, kus väiksematele on loodud oma strateegia ja reeglistik,“ selgitas Kaas.

Tema hinnangul võib praegune Eesti universaalne lähenemine tunduda õiglane, kuid tegelikult see ei likvideeri eri võimekuste tõttu tekkivat ebavõrdsust. „Kui jagatakse ekspordi- ja investeerimistoetusi, siis loomulikult on suurtel palju suurem võimekus neid avalikke toetusmehhanisme ära kasutada,“ leidis Kaas.

Kaasi sõnul on EVEA proovinud aastaid rääkida VKEde toetusmeetmetest rääkida, kuid senimaani pole olnud poliitilist tahet universaalsest lähenemisest taanduda. „Valitseb selline one size fits all mentaliteet, kus kõigile ettevõtetele luuakse ühemõõtmelisi meetmeid ja võidab tugevaim,“ nentis Kaas.

Nopri talu peremehe ja EVEA liikme Tiit Niilo sõnul tuleb enne valimisi oma mured välja öelda, kuna praegu poliitikud kuulavad. „Tavaliselt peab enda muredele leidma kuulaja, sest kõigil on oma jamad, kuid praegu tuleb seda võimalust ära kasutada,“ toonitas Niilo.

Tema sõnul peab Eesti riik püüdlema mahenuti ökoriigi staatuse poole, kuna see loob Eesti eksporditoodetele parema kuvandi. „See on ka see idee, millega käisin riigikogus, kui ühele maakale anti võimalus teha ettekanne elu võimalikkusest maal,“ meenutas Niilo. „Maailma puhtaima riigi tiitel annaks ettevõtjatele, maakatele kui ka siit läinud eestlastele motiivi pingutada veelgi rohkem või koju tagasi pöörduda,“ leidis Lõuna-Eesti talupidaja.

„Minu arvates on e-riik ja e-residentsus meetodid, kuidas väike riik ajab asja, kuid need ei ole eesmärgid. Puhtaim riik elamis- ja ettevõtluskeskkonnana on staatus, mille nimel tasuks ka pikemas perspektiivis pingutada. Eriti vaadates maailmas toimuvaid hullusi,“ rääkis Niilo.

Seejuures märkis Niilo, et ettevõtluse arendamisel ei piisa ainult toetustest. „Ettevõtlus saab siis tuule tiibadesse, kui suudad müüa ja oled edukam kui tööl käija,“ sõnas Niilo.

Tema sõnul on Eestis aetud viimastel aastatel tegelikult üpris head majanduspoliitikat. „Bürokraatiat on vähendatud, maksupoliitika on olnud stabiilne ja lihtne ning ettevõtja olulisust ühiskonnas on korralikult väärtustatud,“ märkis talupidaja.

Teisalt leiab ta, et endiselt valitsevad suured regionaalsed erinevused, mida riik peaks tulevikus tasandama. „Kui toodame näiteks siseturule, siis Nopri näitel võib öelda, et transpordikulud põhiturule ehk pealinna moodustavad 17 protsenti kuludest,“ nentis Niilo.

„Minu kui Eesti tagumises nurgas töötava ettevõtja jaoks on regionaalsete erinevuste kompenseerimine oluline. Näiteks odavam energia kaugemates piirkondades,“ märkis talupidaja, kelle hinnangul võiksid 50 kilomeetri kaugusel idapiirist tegutsevate ettevõtjate elektriarve olla praegusest 30 kuni isegi 50 protsenti madalam.