Ühe-kahe omanikuga PR-bürood surevad välja

Arrase sõnul on praegu Eestis kommunikatsiooniteenus palju olulisem kui advokaaditeenus, sest hea kommunikatsiooni puhul ei ole advokaati tarviski.

Jah, sellist sündmust lähiajaloos Eesti turult ei meenud. Veel enam, meil Eestis Milttonis keskendus senine tegevus valitsussuhetele, nüüd me saime juurde hea kogenud meeskonna kommunikatsioonivallas. Ma arvan, et koos oleme Eestis kanda kinnitamas turuliidrite seas.

See kõik algab mõtteviisist ja sellest, millised on inimesed ja nende väärtusruum, milles nad igapäevaselt toimetavad. Inimestest, kellega sa tahad suurema aja oma elust koos veeta. Tööl ju viibime päris palju. Väärtusruum oli esimene asi, mis pidi ühtima. Kuna see oli paigas ja Kristi Liiva (JLP omanik – toim) oma senise karjääri ja kogemusega oli tugev kvaliteedimärk, siis sealt leidsime ka kokkupuutepunkti. Selle pinnalt algas vestlus ja nii ta läks.

Miltton on valitsussuhete ettevõttena eelkõige teenindanud erasektori ettevõtteid. Me oleme tõlgid poliitikute ja ettevõtete vahel. Tulevik saab olema väga lahe. Meil on tänaseks tiimis 20 inimest, mis kohe tähendab rohkem päid ja häid mõtteid. Ma arvan, et meie kahe ettevõtte kliendibaaside ühendamine toob juurde palju uut ja huvitavat. See annab meile teenuse mõttes ka parema pagasi, mida me suudame Põhjamaade ettevõtetele Eestis ja ka Baltikumi turul pakkuda.

Miltton on 2001. aastal Soomes asutatud ettevõtte, mis on tänaseks laienenud üle terve Põhjala. Eestis on meid pärast ühinemist JLPga 20. Mulle tundub, et praegu oleme inimeste poole pealt suurim büroo.

Päris sellist statistikat ei ole teinud, et kui palju on ühel või teisel. Mõni kliendisuhe ei ole ka avalik informatsioon. Meie ühine kliendiportfell näitab kindlasti seda, et me osutame teenuseid kõikidele olulistele sektoritele Eestis. Meil on väga tugev ühiskondlik mõõde – kodanike ühendused ja mittetulundusühingud. See aitab meil paremini ühiskonda tunnetada ja läbi selle me suudame ettevõtetele paremat nõu anda.

Vaatasin kiiresti numbreid, eelmisel aastal oli Milttoni käive 313 939 eurot, JLP käive natuke üle 726 000. Põhimõtteliselt võib öelda, et olete ühe miljoni euro suuruse käibega ettevõte.

Sellel aastal on meil kokku käive suurem. Miltton Eestil oli eelmine aasta esimene täisaasta.

Loodan, et üks pluss üks teeb kokku 2,5.

Eesti turg on selles valdkonnas üsna killustunud. Valitsussuhete poole pealt aga kindlasti mitte, sest neid inimesi, kes seda teenust pakkuda suudavad, on vähe. Kommunikatsioonis on konkurents kindlasti suurem.

Arvestades, et ettevõtete nõudmised kvaliteedile kasvavad, siis ühe-kahe mehe-naise büroode aeg hakkab läbi saama. Kommunikatsiooninõustaja ei ole täna pressiteadete kirjutaja. Tegemist on ärinõustamisega strateegilisel tasandil.

Ajad lähevad pigem põnevaks, sest sa ei saa teha mida iganes, vaid pead pakkuma väga head kvaliteeti. Samuti on laienenud teenuste spekter. Meie Milttonis üritame jõuda sinnamaani, et kui ettevõte jõuab meie juurde ja ütleb „Meil on mure või mul on idee“, siis me suudame oma meeskonnaga pakkuda sellele lahendust. Seega peab meil oma majas olema kompetentsi alates sotsiaalmeediast kuni finantsnõustamise, kommunikatsiooni ja vastutustundliku ettevõtluseni välja.

Jah, kindlasti. Ma isegi tõstaks kommunikatsiooni advokaatidest veel sammu kõrgemale. Halva kommunikatsiooni tulemusena jõutakse selle olukorrani, et vaja on kaasata advokaate. Seetõttu tasub investeerida ja läbi mõelda strateegiline kommunikatsioon, siis on jamasid edaspidi vähem. Teistpidi, ma usun, et sellest tuleb ettevõtetele ka otsest kasu, sest ükskõik, millega ka ei tegeleta, suhtlus on kõige aluseks.

Olen selle teemaga süvitsi tegelenud viimased paar aastat. Oleme Milttoniga aktiivselt tegutsemas vastutustundliku ettevõtluse foorumis. Seal on Eestis beebisammud. Vaikselt hakkab teadmine kohale jõudma, et ettevõtete vastutustunne on tavapärane osa ettevõtte äristrateegiast. See ei ole midagi eraldi seisvat või midagi ilusat, mida oma aastaraamatusse kirjutada. Küll on arusaam ja teadmised päris nigelad ning tihtipeale ajavad ettevõtted sassi, arvavad, et vastutustundlikkus on see, et kui ma aasta lõpus kasumist mingi juppi ära annetan.

See on kõige suurem vale arusaam, mis Eestis on. Teadlikkus on hästi madal nii poliitikute kui riigiametnike seas. Soomes ja Rootsis käies on seda vahet tunda. See tuleb Eestisse nii või naa, sest need on globaalsed trendid ja me ei pääse sellest ühel ega teisel moel. Neil ettevõtetel, kes täna sellega tegelevad, on suur edumaa. See on põhjus, miks ka meie sellega tegeleme.

Ma päris täpselt ei ole sellest aru saanud. Me saame kokku riigikogu liikmetega, kuna oleme teinud erinevaid uuringuid ja vaatame, kuhu me jõuame nendega.