Elektrimootoreid ja sildkraanade detaile tootva ASi Konesko tegevjuhil ja kaasaktsionäril Mart-Järvo Hirtentreul dividendiraha kulutamisega probleeme pole – enamiku vabast rahast on ta suunanud ajalooliste objektide restaureerimisele.
- President Toomas Hendrik Ilves andis Eesti Vabariigi 97. aastapäeva eel Rakvere teatris Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud autasud. Üks tunnustuse saajatest oli Mart-Järvo Hirtentreu. Foto: Raul Mee
Konesko suuremad omanikud on Soome firma Konecranes Finance Oy (49,46 protsenti) ja Mart-Järvo Hirtentreu (46,01 protsenti). 2017. aastal maksis Konesko omanikutulu 2,2 miljonit eurot, aasta varem 2 miljonit,
selgub täna ilmunud Dividendi TOPist.Järgneb intervjuu Mart-Järvo Hirtentreuga.
Konesko omanikud on olnud usinad dividendivõtjad. Kas teil on dividendide maksmisel kindlad reeglid kujunenud?
Oleme ettevõtte ajaloo jooksul peaaegu igal aastal dividende võtnud, vaid mõni aasta on jäänud vahele. Aga see ongi ju ettevõtmise üks eesmärk: kui teenid kasumit, siis jagad teenitut, makstes selle pealt maksud ära. Konesko nõukogu otsustab dividendide maksmise ja suuruse. Senimaani on kõik seda meelt olnud, et kui rahaline seis lubab, siis võtame dividende.
Seega on firmal hästi läinud. Kas ka tänavu?
Sellel aastal on läinud väga hästi. Ma arvan, et tuleb 10-protsendiline tõus, võrreldes 2017. aastaga.
Tänu millele?
Tänu majanduse üldisele kasvule ning tänu sellele, et vajadus tõsteseadmete ja kraanade järele on maailmas suurenenud. Aga eks me ise ka kogu aeg tõhustame tootmist. Meie eesmärk on toota kvaliteetselt ja efektiivsemalt, sellega me tegeleme iga päev.
Viimase aja uudiste valguses võib rääkida firmade müügilainest. Kas praegu on õige aeg firma müüa?
Igal firmal on selleks oma soovid, arvamused ja põhjused. Müügiotsus sõltub sellest, kellel ja milleks on raha vaja. Näiteks, kas soovitakse millegi uuega alustada või tahetakse kaasata strateegiline partner, kellel on suuremad ambitsioonid.
Teil on strateegilise partneri leidmise protsess ammu läbi tehtud.
Meil on partner olnud algusest saadik ehk veerandsada aastat, aegade jooksul on partner oma osalust suurendanud. Meil on selline omamoodi suhe, et Konecranes on kõige suurem aktsionär ja samal ajal on ta ka meie toodangu suurim tellija.
Kas teie oma osaluse müümise peale olete mõelnud?
Kui tuleb sobiv pakkumine, siis mine tea. Aga praegu on huvitav aeg ja ei tahaks küll muuga tegeleda. Meil on käsil suured investeeringud ja need jätkuvad ka järgmisel aastal.
Millest jutt?
Ehitame Türi-Allikule uut nüüdisaegset tehast, see saab järgmise aasta juunis valmis. Kolm aastat tagasi ostsime Türi-Allikul vana radiaatoritehase hooned. Ühe vana tootmishalli renoveerisime tootmiskõlbulikuks ja praegu töötab seal üle 30 inimese. Uuel aastal tahame 50–60 inimest juurde palgata. Uues tehases hakkame tootma standardseid elektrimootoreid, tootmine saab olema hästi automatiseeritud.
Lõpetuseks tuleme tagasi dividenditeema juurde. Mida omanikutuluga peale hakkate?
Minul on mitu huvi, kuhu ma vaba raha panen. Eelkõige proovin jõudumööda restaureerida ajaloolisi objekte. Et jääks midagi järgnevateks sajanditeks maha. Mul on firma, mis tegeleb ehituse ja restaureerimisega (OÜ Tannenrode – toim). Näiteks oleme restaureerinud Toomkooli 1 hoone Toompeal, selle eest saime ka auhinna. Järgmine suurem objekt on ilmselt Lillepaviljon Tallinnas. Hoone vajab korrastamist. See ei ole mul järgmise aasta plaanis, aga võib-olla saab olema 2020. aastal. Pean natuke veel raha koguma. (Naerab.)
Seotud lood
Äripäeva Dividendi TOPi võitis Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen, kes teenis mullu omanikutulu 7,5 miljonit eurot.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.