"Nagu välk selgest taevast!" ABB kolis päikeseenergia äri vaikselt Indiasse

Jüris asuvas madalpingeajamite tehases avas ABB päikeseenergiaseadmete tootmisliini 2011. aastal. Sinna investeeriti siis üle 2 miljoni euro, toodang oli plaanitud 100% ekspordiks. Mulluses majandusaasta aruandes seisab aga, et tehases tuli ette märkimisväärne tellimuste arvu vähenemine peamiselt seetõttu, et 2017. aastal ei olnud arenduses ühtki suurt projekti. "Konkurents Eestis ja Soome põhiturul on endiselt väga karm," tõdeti aruandes. Tänavu viidigi üks terve tootmisliin minema Indiasse.

See äri oli aga klient mitmele Eesti tarnijale, kellele tuli sulgemisuudis vägagi ootamatult. "Välk selgest taevast! Ei osanud üldse oodata, sest seda arendati vahepeal väga jõuliselt," sõnas metalliettevõtte Hyrles OÜ tegevjuht Urmo Sisask. Hyrles tarnis ABB-le materjale muu hulgas elektrikappide jaoks. Tegutseti teadmises, et ABBga on oodata pikaajalist koostööd.

"Meil olid lootused nendega koos kasvamiseks ikkagi oluliselt suuremad. Tõsi, osaliselt oleme saanud seda äri tagasi, kuna päikeseenergia pool liikus Indiasse. Nüüd on meie klient ABB India, kes tellib täitsa kenasti," märkis Sisask. Siiski valmistub Hyrles koostöö lõppemiseks.

"ABB-l olid kinnitatud kindlad tarnijad teatud toodetele ja praegu tellivad nad lihtsuse huvides jätkuvalt nende käest. Pikemas plaanis leiavad nad tarnijad kohapealt, India on piisavalt suur riik," tõdes Sisask. Hyrles pole tema sõnul otseselt majanduslikku kahju küll kannatanud ning ABBga jätkatakse koostööd muudes ärisuundades.

Metallitööstuses tegutsev Favor tarnis ABB-le konvertereid. Aasta alguses aga koostöö Favori tegevjuhi Elari Tiimuse sõnul katkes. "Müüsime neile päris mitme miljoni eest. Mina läksin Favorisse juunis ja selleks hetkeks oli kogu elu selles suunas seiskunud. Juba aasta algusest võeti tellimused ära. Kui mina tulin sinna, siis meil olid ainult varud, millest ABBga suhtlesime. Nad pidid meie jäägid välja ostma," sõnas Tiimus.

Tema sõnul ei käinud suhtlus seejuures mitte ABB ASiga. "ABB-l on võrdlemisi keerukas struktuur, ABB Eestiga meil polnud seost, lepingud olid firma Soome osaga," rääkis Tiimus.

Tema hinnangul sundisid ABBd tootmissuunda sulgema kaks eraldiseisvat probleemi. "Nad ei suutnud maailmaturul loodetud kohta kätte võidelda. Probleem jagunes kaheks: üks asi oli toode ise, mis oli liiga kallis, ning teiseks ei meeldinud neile suur kulubaas," märkis Tiimus.

Teadupärast on ABB juba pikemat aega kurtnud palgasurve üle. Firma mulluses majandusaasta aruandes seisab muu hulgas, et suurim väljakutse on jätkuvalt "õige tasakaalu leidmine ettevõtluskasumi ja palgakasvu vahel, kuna tööjõukulu kasvab võrreldes Eesti tootlikkuse kasvuga ennaktempos".

Tiimuse sõnul oli ABB varem Favori suurim klient ja lepingu kaotamine mõjutas firmat valusalt. "Hoidsime töötajaid aprillini, kes olid ABB osaga seotud, aga juuniks oli juba plats puhtaks tehtud. Suurusjärgus kümme inimest lasime minema. Ega me polnud ainukesed, Eestis on ABB-le tarnijaid palju," tõdes Tiimus. Tõepoolest – ABB Baltikumi juht Jukka Patrikainen ütles septembris Tööstusuudistele, et kokku on koostööpartnereid Eestis ligi 400.

ABB-lt konkreetse teema kohta teisipäeval kommentaare ei laekunud – ettevõtte kommunikatsioonijuht Sven Sommer viitas, et vastuste kooskõlastamine võtab aega. Päeva alguspooles kommenteeris ta küll esmaspäevast teadet Hitachi kohta – elektrivõrkude äri müük jaapanlastele tema sõnul koondamisi kaasa tooma ei peaks, kuigi tegeliku otsuse teeb siin muidugi juba uus omanik.

"Valdkonnal on kindel ja perspektiivikas tulevik, kuid praegune etapp on detailide esitamiseks liiga vara. Üks, mida siiski saame öelda, on see, et Hitachi on meie elektrivõrkude ärivaldkonnale uus ja pühendunud omanik. Hitachi on lubanud võtta üle valdkonnaga seotud inimesed olemasolevatel tingimustel. Nagu on viidatud ka ABB Grupi saadetud pressiteates, viiakse protsess lõpuni 2020. aasta esimese poolaasta jooksul," sõnas Sommer.

Turuosalised ei kipu ABB tegevust oma nime alt kommenteerima – tegu on arusaadavalt Eestis väga mõjuka ettevõttega. Küll räägiti Äripäevale, et päikeseenergia äri sulgemine oli töötajatele valus. "Osa neist leidis kindlasti ka ABBs uue töö, aga paljud jäid ka ilma. Mõned inimesed said päris haiget. Teatud otsused tehakse Šveitsis Exceli põhjal, kohalikku konteksti ei arvestata," ütles üks olukorraga kursis olev inimene.

Samas sõnas Äripäevaga rääkinud ABB ametiühingu endine liige, et suvised ümberkorraldused viidi läbi korrektselt – osadele pakuti uut tööd, teised lahkusid.

Kui vaadata ABB kvartaalseid töötajate numbreid, siis suuri kõikumisi ei paista. Esimese kvartalis töötas ABB ASis 1360 inimest, teises kvartalis 1365 ning kvartal hiljem 1335 ehk 30 võrra vähem. Samas suurusjärgus oli töötajate arv ka mullu.